Riigikogu 15. koosseis on siiani hakkama saanud vaid kahe plaanipärase tegevusega. Nad kogunesid oma esimesele istungile 10. aprillil ja lõpetasid kevadistungjärgu 15. juunil. Milleski muus neil ajakavast ega päevakorrast pole õnnestunud kinni pidada.

Kevadistungjärgul peeti 33 istungit ja võeti vastu 23 õigusakti. Eesti seaduseloojate töö efektiivsus oli 0,8 seadust istungi kohta. 32 korralist ja üks täiendav istung. Koos seitsme infotunniga ulatus täiskogu tööaeg 187 tunni ja 15 minutini. Tõesti, ei ole tolmune töö! Ilma, et riigikogu uus koosseis seda kuidagi väärinud oleks, indekseeriti neile aprillis korralik palgatõus.

Suvel peaksid töötama riigikogu komisjonid ja rahvaesindajatel on muidki tööülesandeid. Korralistele istungitele koguneb riigikogu alles 11. septembril.

Ajavahemikus 16. juunist 11. sepgtembrini on võimalik korraldada erakorralisi istungjärke. Need saab kokku kutsuda riigikogu esimees presidendi, valitsuse või vähemalt 21 riigikogu liikme ettepanekul. Erakorraline suvetöö ongi selle riigikogu paratamatus.

Valitsuse ettepanekul kutsus Lauri Hussar riigikogulased taas kokku eilseks. Nende ridade kirjutamise ajal oli istung oma tavalises hoos. Päevakorras on üheksa punkti, kõige kergem neist riigikohtu liikme Margit Vuti ametivande andmine – kõik ülejäänud on eelnõud, mis valitsus peab, nui neljaks, enne kuu lõppu riigikogust läbi suruma.

Silma järgi ei ole vaid ametivanne ja veel üks päevakorrapunkt seotud valitsuse usaldusküsimusega. Ent opositisoon on näidanud, et nad suudavad isegi usaldusküsimusega eelnõusid kaua ja mõnuga loputada, sest eile jätkus ju nende muudatuste arutamine, milleks neljapäeval enam aega ei jäänud.

Kõik arutatavad küsimused on olulised nii Võrumaa kui kogu Eesti elanikele, sest seadustamisel on pikaajaline maksutõus. Valitsusringkondades eriti ei varjatagi, et riigikogus olevatele maksumuudatustele järgnevad veel selles neliaastakus uued. Võrumaad puudutab kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõu, mis annab valitsusele õiguse toimetada Nursipalu laiendamisel oma äranägemise järgi.

Muutmisel on kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtted, mille üle vist mitte ükski omavalitsus pole rõõmus. Eesti vajab regionaalpoliitika reformi, et vältida maa tühjaks valgumist.

Kogu seda targa rehealust Toompeal vaadates-kuulates jääb mulje, et riigivõim on ripakil.