JUHTKIRI Peaministri abipalve

Pärast riigikaitsenõukogu koosolekut toimunud pressikonverentsil küsis Kuku raadio toimetaja Timo Tarve president Alar Kariselt valitsuse umbusaldusavaldusega seotud seaduste jõustamise kohta. Karis vastas, et just allkirjastas need kaheksa seadust enne riigikaitsenõukogu. Ajakirjaniku küsimus oli riigipeale soodne võimalus avalduseks ja oma arvamuse avaldamiseks selle kohta, mis kevadistungjärgul riigikogus toimus.

Karis tunnistas, et temas tekitas kõhklusi nii mitme eelnõu sidumine valitsuse usaldushääletusega. Ta möönis, et põhiseadus annab selleks võimaluse, iseasi on, millal selle kasutamisega minnakse liiale.

Karis hoiatas, et kui valitsus hakkab kõiki eelnõusid siduma usaldushääletusega, on see vastuolus põhiseadusega ja tähendaks parlamentaarse demokraatia tasalülitamist. „Pidevalt eelnõude usaldusküsimusega sidumist ei kavatse ma sallida,” ütles Karis.

Ajakirjanduses on hinnatud Karise avaldust kollase kaardi näitamisena peaminister Kaja Kallasele.

Mäletatavasti avaldati mai- ja juunikuise obstruktsiooni ajal arvamust, et valitsuse ja riigikogu vastasseisu peaks sekkuma president. Riigipea vastas, et valitsus ja riigikogu peavad ise oma suhted ära klattima. Nad ei saanud sellega hakkama.

Praegu on reaalne oht, et sügisel jätkub kõik vanaviisi, seda enam, et kui sügisistungjärk peaks algama kõigile arupärimistele vastamisega, siis ei jääkski riigikogule millekski muuks aega üle.

Sestap uuris Kallas kohtumisel riigipeaga, kas too ei sooviks olla see, kes aitab ummikseisu riigikogus lahendada. Tõsi, see „uurimine” meenutas pigem abipalvet riigipeale. Vikerraadio saates „Stuudios on peaminister” ütles Kallas konkreetselt nii: „Ehk on president see, kes võtab erakonna esimehed kokku enne sügist, sest riigikogu päevakord on umbes, et tema kui kõrvalseisja saaks vahendada, et saaksime kokkuleppele.”

Kolmapäeval võttis Karis Kadriorus vastu Isamaa vastse esimehe Urmas Reinsalu. Arvestades presidendi tihedat päevakava, siis vaevalt tõukus see kohtumine Kallase palvest. Ilmselt oli see varem juba kokku lepitud, kuid Karis sai oma vahendusmissiooni alustada. Ta märkis, et nii koalitsiooni kui ka opositsiooni käes on võimalus avada umbsõlmed, mis on riigikogus tekkinud. President kordas oma varasemat seisukohta, et kuna parlamendi töö on korraldatud kodu- ja töökorraseadusega, siis saab seda kohendada ainult riigikogu ise. Kas ja mida muutma peaks, see on kuue parlamendipartei öelda.

Aga mis siis, kui EKRE otsustab jäärapäiselt sügisel samamoodi jätkata?