JUHTKIRI Ebakõladest kokkukõlani

Kolmapäeva hommikustest kommentaaridest Eesti meedias kippus jääma mulje, et NATO tippkohtumine Vilniuses on kui mitte läbi kukkunud, siis ebaõnnestunud. Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu nimetas Vikerraadios Vilniuses toimuvat munemiseks. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavicius pidas ebamäärasust Ukraina liitumisperspektiivis NATOga Venemaale sobivaks. Rainer Saks tõdes, et läänel pole visiooni Ukraina sõja järgses julgeolekusüsteemis jne.

Laialdaselt kommenteeriti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi emotsionaalset säutsu, kus ta nimetas teadet NATO väljavaate kohta absurdseks. Kõige paremini määratles meeleolud Rahvusringhäälingu reporter Epp Ehandi, et hinnang tippkohtumisele sõltub hinnangu andjast.

Neljapäevaks olid kired vaibunud ja saab öelda Joosep Tootsi kombel: hea, et niigi läits! Ukraina lootis Vilniuses kuulda midagi tähtajalaadset, millal nad võiksid saada NATOsse, aga nii konkreetseid lubadusi pole kellelegi kunagi antud. Zelenskõigi nentis rahunenult, et sõja ajal allianssi ei saa. Balti riigid hindasid Ukraina osas saavutatut heaks kompromissiks, Poola president pidas seda ebapiisavaks. Küllap jõuavad analüütikud peatselt järeldusele, et enamat ilmselt poleks olnud võimalik saavutada.

Oluline on, et NATO liitlasteni viidi järjekordselt tõdemus, et allianssi kaitsesse tuleb panustada rohkem raha. Veelgi olulisem on, et Türgi president lubas hoolitseda oma parlamendis selle eest, et Rootsi NATOsse astumine saaks ratifitseeritud. Eestile ja teistele Balti riikidele tähendab see tugevamat seljatagust teisel pool Läänemerd. Kõige olulisem oli regionaalsete kaitseplaanide heaks kiitmine.

Zelenskõi viis Kiievisse kaasa selgesõnalise kinnituse, et Ukraina on NATO liikmelisuse teel. Vähemalt sama oluline või isegi olulisem oli G7 tööstusriikide otsus luua mehhanism, mis tagab Ukrainale pikaajalise sõjalise abi. Ukraina sõjalise võimekuse tõstmisele panid taas õla alla nii Austraalia kui Jaapan. Selgeks said riigid, kus hakkab toimuma Ukraina pilootide väljaõpe lendamiseks hävitajatel F-16. Need on küll kallid relvad, aga on vaid aja küsimus, millal moodsad hävitajad jõuavad Ukraina õhuväe relvastusse. Vene välisminister Sergei Lavrov juba hoiatas, et F-16 andmine Ukrainale on tuumaoht. Kui Venemaad valitsevale sõjakurjategijale peaks antama objektiivne pilt Vilniuses toimunust, võiks ta aru saada, et lips on kaunikesti läbi.