Rahandusminister Mart Võrklaev hakkab teiste ministritega läbi arutama neid 120 ettepanekut, mis tehti kokkuhoiukohtade leidmiseks. Ühtlasi alustab rahandusministeerium Eesti järgmise aasta eelarve kokku seadmist.
Ega suurt usku ministeeriumide kokkuhoidu pole. Valitsus ootab rahandusministeeriumi sügisest majandusprognoosi, kuid teised Eesti majanduse seisukorra hindajad ei ole andnud suuremat lootust. Majandus jätkab languskursil, kuigi juulis aeglustus inflatsioon 6,4 protsendini.
Võrklaev arutab ministritega ka Euroopa toetusraha kasutamist. Juba mõnda aega on vilksatanud uudised, et Eesti olevat üsna närb Euroopa raha kasutamisel, justkui oleks seda üleliia. 16. juunil kinnitas Euroopa Liidu nõukogu Eesti uuendatud taastekava, mis annab meile kolme aasta peale 953 miljonit eurot. Raha on mõeldud rohereformiga seotud investeeringuteks nii era- kui avalikus sektoris ja rahale peab olema leitud kasutus 2026. aasta keskpaigaks.
Värskeim Luminori hinnang Eesti majandusväljavaadetele toob esile murettegeva tendentsi. Kui siiani puudutas majanduslangus teatud ettevõtteid ja tootmissektoreid, siis järjest enam on allakäiku tunda kõikjal.
Kui vaatame majanduslanguse põhjustajaid, siis võiks mõelda, kas ja kuidas saanuks valitsuse tegevus neid mõjutada. Vähene tarbimine, turismi negatiivne panus, vähene tugi Euroopa majandusest, ebakindlus investeerimisel, idufirmade raske seis ja oodatust väiksem riigipoolne tugi. Luminori järeldus on, et kiiret taastumist pole näha üheski nimetatud valdkonnas. Kuigi valitsuse eelarve on justnagu majandust toetamas, on iga kvartaliga selgunud, et see on esialgu planeeritust osutunud väiksemaks.
Kehvale majandusolukorrale ja rahulolematusele rahva hulgas sekundeerib praegu ebakindlus sisepoliitikas. Võrumaa Teataja on varemgi märkinud, et sügiseseks sisepoliitiliseks probleemiks kujuneb EKRE ja tema ettearvamatu tegevus riigikogus. Igal juhul on lubatud võidelda valitsuskoalitsiooni vastu kõigi vahenditega.
Eelmisel nädalal viitasime pingetele presidendi kantselei ja valitsuse vahel. Kuidagi kahtlasesse kooskõlla sattusid president Alar Karise automaksu kriitika ning rahandusministeeriumi keeldumine anda presidendi kantseleile lisaraha oma ülesannete täitmiseks. Nüüd ongi avalikuks saanud inetu tüli nagu oleks Kadriorg tahtnud maksuseaduste väljakuulutamist siduda lisaraha saamisega. Siiski tundub praegu olevat tegemist pahatahtliku jutuga valitsusringkondadest, sest seadused kuulutati välja, aga lisaraha ei saadudki. Nukker värk sellegipoolest.