Järgmine nädal on Eesti parlamentarismile väga oluline. Riigikogu rahanduskomisjon hakkab 7. novembri istungil arutama riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanekuid. Ees seisab tõeline Heraklese vägitegu. Tähtajaks laekus fraktsioonidelt ja riigikogu liikmetelt kokku sadu muudatusettepanekuid. Komisjoni esimees Annely Akkermann on lubanud, et otsuste langetamisel tehtud ettepanekute üle võetakse arvesse nende sisu vastavust eelarves püstitatud eesmärkidele ja millised on pakutud katteallikad.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadikud esitasid riigieelarvele umbes 700 muudatusettepanekut. Peale selle veel ligi 2000 ettepanekut neile seaduseelnõudele, mille vastuvõtmiseta ei saa eelarvet heaks kiita.

Keskerakond tegi 30 muudatusettepanekut ja Isamaa esitas lausa alternatiivse eelarve. Paistab nii, et olemas on üsna laiaulatuslik konsensus selles, et riigieelarve eelnõu ei ole vastuvõtu kõlblik. Kolmapäeval läksid liikvele esimesed kuuldused, et valitsusliit tahaks eelarve vastuvõtmise taas siduda usaldusküsimusega, aga selle võtte taaskasutamise eest on hoiatanud president Alar Karis.

EKRE esimees Martin Helme ütles, et arvestades Eesti majanduses seitsmendat kvartalit jätkuvat majanduslangust, on maksutõusud halvim viis eelarve täitmiseks. Makse tuleks langetada, et majandus saaks kasvada ning maksutulu selle arvelt suureneda. Pealegi peaksid eelarve ja majanduspoliitika keskenduma inimeste aitamisele.

Rahanduskomisjoni keskerakondlasest aseesimees Jaak Aab peab oluliseks majanduse elavdamist riiklike investeeringutega. Sinna kuuluvad rahaeraldised teehoidu ja kohalikele omavalitsustele.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et valitsuse esitatud eelarve eelnõu ei vasta Eesti majanduse ega inimeste toimetuleku huvidele.

Isamaa loobus tuhandetest ettepanekutest, et mitte muuta valitsuse elu kergemaks, sest võimuliidul avaneb nii võimalus võtta eelarve vastu kahe, mitte kolme lugemisega, kui see siduda valitsuse usaldusega. Teisisõnu oli Reinsalu väga kriitiline EKRE muudatusettepanekute laviini suhtes. Iseenesest on Isamaa alternatiivses eelarves päris palju asjalikke ettepanekuid, mis aga lähevad täielikult vastuollu võimuliidu plaanidega.

Isamaa aseesimees ja riigikogu liige Riina Solman ütles, et nende ettepanekud parandavad eelarvepositsiooni, riigiaparaadi ja bürokraatia kärped võimaldavad ära jätta maksutõusud ja investeerida majanduse elavdamisse ning inimeste toimetulekusse.

Reformierakonna võimupartnerid sotsid ja Eesti 200 pole veel midagi kostnud. Nendele sobib üha enam suu vett täis olek.