JUHTKIRI Küsimused palgaküsimustes

Statistikaamet avaldas info, et keskmine palk on kasvunumbrites küll tagasihoidlikumaks muutunud, kuid siiski tõusuteel.

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis oli keskmiseks brutopalgaks Eestis 1959 eurot. See on 8,1 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1620 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1500 eurot. Palgakasv on aeglasem kui möödunud aastal, kuid kohalike arvates ei ole tegemist õigete numbritega, vaid sulaselge luuluga.

Pärast uudise meediasse paiskumist asusid agaramad kommenteerima, et sellist palka ei näe Võrumaal peaaegu keegi ning lendasid õhku süüdistused valeandmete kogumises, kuna arvesse võetakse vaid riigitöötajate sissetulekud. Enda sõnul saavad kommenteerijad hädavaevu kuus 600 eurot teenitud. See omakorda tekitab küsimuse: kas töötatakse ikka täiskoormusega ning kas miinimumpalga nõue on avalikkuse teadmata kehtivuse kaotanud? On selge, et kõrgeim brutopalk on pealinnas, 2307 eurot. Teisena rühib sabas ülikoolilinn Tartu 1962 euroga ning tagumistesse ridadesse jäävad muidugi Valga 1452 euroga, Võru 1477 euroga ja Läänemaa 1485 euroga. Kuigi Võrumaa keskmine palk on võrreldes Tallinna ja Tartuga üsna piskuke, ei usu kohalikud ka selle numbri õigsusesse. 

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas palk enim tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, aga ka hariduse tegevusalal, vastavalt 10,6 ja 9,6 protsenti. Kas Võrumaal siis neid ameteid ei peetagi?

Palga üle kõnelemine ja juurdlemine on õrn teema kõigi jaoks. Statistikat peetakse juba ka ilma palganumbrite avaldamiseta ilusaks valeks. Ometi mingi tõetera selles kõiges sees on ja kui tuleb arutlusele palganumber, siis eks igaühe jaoks on vähe.

Teisalt tasub seejärel alati ka endale otsa vaadata ja selgeks teha, kas omalt poolt on antud kõik selleks, et õiget ja õiglast tasu teenida. Suures osas on teinekord põhilisteks virisejateks hoopis need, kel jalad kõhu alla liimitud ja isegi suure sundimise peale sealt väljuda ei taha.