EESTI ELU

Vähem kui pooled käivad regulaarselt hambaarsti juures

Vähem kui pooled käivad regulaarselt hambaarsti juures FOTO: pixabay

Eesti täiskasvanud inimeste seas läbi viidud suutervise uuring näitab, et eestlased on küll oma kehvast suutervisest teadlikud, kuid regulaarselt külastavad hambaarsti ja kasutavad selleks haigekassa hüvitist vähem kui pooled uuringus osalenutest.

Selgus, et inimestel vanuses 35-44 on keskmiselt pooled suus olevatest hammastest terved ning 75-aastastel ja vanematel on kaotatud kaks kolmandikku hammastest.

Uuringu metoodika üks koostajatest doktor Marjo Sinijärv sõnas, et rohkem kui 3300 inimese kliinilise läbivaatuse tulemused näitavad selgelt, et hea suutervise hoidmine saab alguse suuõõne ja hammaste õigest hooldamisest ja regulaarselt hambaarsti vastuvõtul käimisest.

„Iga elukümnendi möödudes väheneb tervete hammaste osakaal ja suureneb puuduvate hammaste hulk. Kui varem eeldasime, et hambad kaotatakse pigem kaariese ja selle tüsistuste, näiteks hambajuure põletiku tõttu, siis nüüd selgus uuritavate seas igemehaiguste suur levimus,“ sõnas Sinijärv.

Läbivaatused näitasid, et ainult veerand inimestest ei vajanud sel hetkel suuõõne haigusseisundite ravi. „Kolmveerand uuringus osalenud inimestest vajavad hambaravi ja peaaegu pooled hambakivi eemaldamist,“ selgitas Sinijärv.

Uuringu käigus täidetud küsimustikest selgus, et ka inimesed ise hindavad oma suutervist kehvemapoolseks. Üle kolmandiku hindab oma suutervist pigem halvaks või väga halvaks. Ligi 40 protsenti arvas, et neil on kindlasti praegu vajadus hambaravi järele.

Hammaste ja suuõõne kontrolliks on soovituslik pöörduda vastuvõtule iga ühe-kahe aasta tagant. Pooled küsitlusele vastanuist ütlesid, et nende viimane kontrollkülastus jääb soovituslikku ajaraami, kuid raviarved, mille alusel haigekassa inimestele osaliselt hambaravi hüvitab, näitavad, et see osakaal on tegelikult väiksem. 2021. aasta jooksul kasutas neile mõeldud hüvitist 33 protsenti üle 35-aastastest inimestest.

Haigekassa partnersuhtluse osakonna usaldusarst Tiia Zeigo sõnul võib erinevus numbrites tulla osati sellest, et haigekassani jõuavad arved vaid partnerkliinikute poolt, kuid osa inimesi eelistab käia kontrollis arsti juures, kellel haigekassaga kehtiv leping puudub. Sellegipoolest võiksid Zeigo sõnul mõlemad külastuste näitajad olla kõrgemad. „Suutervise hoidmiseks ja hambaarstipoolseks nõustamiseks peaks iga inimene külastama hambaarsti vähemalt kord aastas ning kasutama talle mõeldud hüvitist nii suures ulatuses kui võimalik. See aitab ennetada raskemaid haigusseisundeid, mille edasine ravi võib kujuneda oluliselt kulukamaks,“ rääkis Zeigo.

Haigekassa lepingupartnerite juures saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed kasutada aastas 40 või 85 euro ulatuses hambaravihüvitist, seejuures patsiendil endal tuleb alati tasuda vähemalt 50 protsendi arvest. Hüvitise määr sõltub inimese vanusest, töösuhte olemasolust jm teguritest.

Ligi 40 protsenti inimestest märkis hambakontrolli vältimise peamise põhjusena, et selleks puudub vajadus. Teiste põhjustena toodi välja rahapuudus ja kartus hambaarstide ees. Hambaarsti vastuvõtule pöördutakse pigem konkreetse sümptomi või probleemi tekkel, mitte ennetavalt.

Hambaarstide sõnul on suutervise hoidmise juures tähtis roll inimese enda harjumustel ja hoiakutel. Kui üle 85 protsenti vastanutest ütles, et nad pesevad hambaid igapäevaselt, siis vaid ligi 65 protsenti inimestest järgib arstide soovitust hambaid harjata nii hommikuti kui ka õhtuti. Veidi üle poole vastanutest tunnistasid, et jätavad mõnikord väsimuse tõttu üldse hambad pesemata.

„Hambapesu igal hommikul ja õhtul, söögikordade vahel pauside pidamine ning näksimisest hoidumine, janu korral vee joomine on lihtsad tõed, mis aitavad hammaste ja igemetega seotud haigusseisundeid kontrolli all hoida,“ selgitas Sinijärv.

Samuti ei maksa tema sõnul tekkinud haigust või selle sümptomeid varjata või häbeneda. „Kuid ära ei tohi unustada, et ravivajadus võib tekkida ka muudel põhjustel, näiteks traumast või suuõõne limaskestal esinevatest muutustest. Veritsust hammaste pesemisel või halba hingeõhku ei tohiks eirata, sest need on sümptomid haigustest, mida tuleks võimalikult kiiresti ravima asuda,“ lisas ta.

Esitatud andmed on uuringust, mis toimus 2019. aasta lõpust 2022. aasta alguseni ja tõi välja üle 35-aastase Eestis elava inimese suutervise probleemid. Uuringul oli kolm osa: inimese enesehinnangutel põhinev küsitlus, kliiniline läbivaatus ja radioloogiline ülesvõte. Kokku täideti 2715 küsimustikku, tehti 3309 kliinilist läbivaatust ja vaadati läbi üle 500 radioloogilise ülesvõtte.

Uuringut viisid läbi Eesti Hambaarstide Liit ja Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituut, uuringut rahastas Eesti Haigekassa.

Põgenike üüri katmiseks on halduslepingu sõlminud 31 omavalitsust

Põgenike üüri katmiseks on halduslepingu sõlminud 31 omavalitsust FOTO: Pixabay

Kolmapäevahommikuse seisuga on sotsiaalkindlustusametiga halduslepingu sõlminud 31  kohalikku omavalitsust, kes saavad hakata vastu võtma avaldusi Ukraina sõjapõgenikest ajutise kaitse saajatele eluruumi üürilepingu ühekordse sõlmimisega seotud kulude hüvitamiseks.

Hüvitist makstakse kas sõjapõgenikule või üürileandjale, kes on teinud kulutusi eluruumi korda seadmiseks või sisustamiseks. 

„Loodetavast suurendab hüvitise maksmise võimaluste avanemine ka üüriturul olevate pakkumiste arvu ja annab ühtlasi ka enam kindlustunnet üürileandjale oma pinna Ukraina sõjapõgenikele üürimisel. Enamik saabunuist on ju sõjategevuse tõttu olnud sunnitud oma tööga teenitud kodud maha jätma või on need lausa hävinenud,“ sõnas sotsiaalkindlustusameti peadirektori kohusetäitja Jako Salla.

Eestis on lapsi üheksa protsenti rohkem kui eelmise loenduse ajal

Eestis on lapsi üheksa protsenti rohkem kui eelmise loenduse ajal FOTO: Pixabay

Eestis elab kokku 259 341 last vanuses 0–17 aastat, keda on 9,1 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi, selgub kolmapäeval avaldatud rahvaloenduse esimestest tulemustest.

Kokku moodustavad lapsed 19,5 protsenti kogu Eesti rahvastikust. Kõige väiksem on laste osakaal Hiiu ja Ida-Viru maakonnas, kõige lasterikkamad on aga Harju- ja Tartumaa.

Kuni üheaastaseid lapsi elab Eestis 26 656, 2–6-aastaseid on 71 779, vanuses 7-10 aastat 57 200 ning 11–14-aastaseid 62 157. Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul on laste seas kõige rohkem 11-aastaseid poisse, keda on 8095. „Needsamad poisid, kes 10 aastat tagasi olid rahvaloendusel üheaastased, moodustasid ka toona kõige suurema grupi. Kuigi kokku on lapsi rohkem kui 10 aastat tagasi, elab Eestis kuni nelja-aastaseid lapsi vähem kui 2011. aastal. See peegeldab viimaste aastate madalat sündimust,“ ütles Trasberg. 

62 protsenti lastest elab Tartumaal ja Harjumaal, ülejäänud teistes maakondades. Piirkondlikult on kõige suurem laste osakaal Tartu maakonnas, kus lapsed moodustavad rahvastikust enam kui viiendiku ehk 21,5 protsenti. Laste osakaal kõrgem veel Harjumaal ja Raplamaal. Laste osakaal on kõige madalam Hiiu ja Ida-Viru maakonnas. 

Kohalikest omavalitsustest jäävad kõrge laste osakaaluga silma Rae vald 31,5 protsendiga, Kiili 28,5 protsendiga ja Kambja 27,5 protsendiga. „Lisaks saab välja tuua Luunja valla, kus kuni üheaastaste laste osakaal rahvastikust on Rae valla järel suuruselt teine Eestis. Madala laste osakaaluga jäävad silma Eesti väikesaared Ruhnu ja Vormsi, samuti Loksa. Nendes kohtades jääb laste osakaal rahvastikust alla 13 protsendi,“ selgitas Trasberg.  

Rahvaloenduse tulemustest selgub, et vähenenud on nende naiste osakaal, kellel on üks või kaks last, samas on kasvamas nende naiste arv, kes sünnitavad kolm või neli last. Kolm last on sünnitanud 12,5 protsenti naistest ja neli last kolm protsenti naistest. Keskmine sünnitatud laste arv naise kohta ei ole oluliselt muutunud. 2021. aasta loenduse andmetel on Eesti naistel keskmiselt 1,55 last. Kõige enam lapsi naise kohta on Jõgevamaal, kus see näitaja on 1,88, ja kõige vähem Harjumaal, kus see näitaja on 1,38.

„Samas vähenes keskmine laste arv nooremate naiste seas ning kõige rohkem on langenud keskmine laste arv naistel vanuses 27-30, mis peegeldab praegust tunduvalt kõrgemat esimese lapse sünnitamise iga,“ lisas Trasberg.

Kõige nooremad esmasünnitajad elavad Valgamaal ja kõige vanemad Harjumaal. Kasvab ka fertiilses eas naiste arv, kes pole sünnitanud ühtegi last – neid on praegu 39,59 protsenti naistest. 

Ülevaade on koostatud 2021. aasta rahvaloenduse andmete põhjal. Rahvaloenduse tulemusi avaldab statistikaamet teemade kaupa alates kolmapäevast kuni aasta lõpuni.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD