Eurostati andmeil suurenes Eestis toodetud ümarpuidu maht aastatel 2000–2020 ligikaudu 19 protsenti, Euroopa Liidus (EL) keskmiselt oli mahu kasv aga pisut suurem, 21 protsenti. 

Samas võrreldes 2019. aastaga vähenes tootmine mullu 2 protsenti, ulatudes liidu lõikes 488 miljoni kuupmeetrini, teatas Euroopa Liidu statistikaamet. 

Mõõdunud aastal olid mahu poolest ümarpuidu tootjate esiviisikus 84 miljoni kuupmeetriga Saksamaa, 74 miljoni kuupmeetriga Rootsi, 60 miljoni kuupmeetriga Soome, 48 miljoni kuupmeetriga Prantsusmaa ja 41 miljoni kuupmeetriga Poola. Kokku moodustas nendes riikides toodetud ümarpuit 63 protsenti EL-i 2020. aasta kogutoodagust. 

Esiviisiku osakaal kogutoodangus on aga viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud – veel 2010. aastal oli nende osa 67 protsenti. Vähenemist on vedanud ühelt Prantsusmaa tootmise stabiilne kahanemine, teisalt traditsiooniliselt väikse toodanguga riikide tootmise suurenemine. 

Suurimat kasvu, koguni 185 protsenti, on 20 aastaga nähtud Hollandis. Järgevad 73 protsendiga Sloveenia, 57 protsendiga Saksamaa, 56 protsendiga Poola, 43 protsendiga Horvaatia ja 37 protsendiga Rumeenia. Samas märgib Eurostat, et mõnede nimetatud riikide puhul on kasvunäitaja taga madal võrdlusbaas. 

Suurimad suhtelised toodangumahu vähenemised registreeriti Küprosel, Prantsusmaal ja Ungaris, vastavalt 58, 28 ja 16 protsenti.

Puitu kasutatakse üha enam ka taaskasutatava kütusena. Mullu kasutati ligi veerand, 23 protsenti, EL-is toodetud ümarpuidust puitkütuseks, mis tähistab 20 aastaga 6-protsendipunktist kasvu. Ülejäänud puitu kasutati tööstuses saematerjali, vineeri või paberi toomiseks. 

Mõnedes liikmesriikides läks valdav enamus ümarpuidust mullu kütuseks, seejuures esirinnas olid 78-protsendise osakaaluga Holland ja 74 protsendiga Küpros. Samas Slovakkias ja Rootsis läks üle 90 protsendi nende kogutoodngust tööstuse toormaterjaliks.