EESTI ELU

Venemaalt Eestisse peagi enam nii lihtsalt ei pääse

Justiitsminister Maris Lauri (RE) on andnud oma töötajatele kindla suunise saada neljapäevaks valmis piiriületuse eelnõu ning kõige karmimad sisenemisreeglid tulevad Delta (India) tüvest räsitud Venemaale ja valmiva eelnõu järgi võib viiruseolukorra halvenedes piiriületuse peatada, kirjutab Postimees.

Pärast juriidilist analüüsi teab valitsus, et Eestil on õiguslik võimalus nõuda Venemaa piiril negatiivset koroonaviiruse testi. Praegu saab Eestisse tulla idanaabri juurest juhul, kui näidatakse ette vaktsineerimistõend või läbipõdemise tõend. Vaktsineeritutele ei rakendu ka liikumisvabaduse piirang.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Egert Belitševi sõnul suurendab kolmandate riikide koroonatõendite kontrollimine PPA töökoormust. "Eesti väljastatud vaktsineerimistõenditel on QR-kood, mille skaneerimisel saab kiirelt kontrollida andmete tõesust ja ajakohasust. Kolmandate riikide kodanikele väljastatud vaktsineerimistõendid on sageli paberil ja ilma turvaelementideta, mille autentsuse kontrollimine on keerukas ja aeganõudev," rääkis Belitšev.

Belitšev ütles, et nõuetele mitte vastavaid või võltsimiskahtlusega vaktsineerimise, läbipõdemise või negatiivse testi tõendeid on ida- ja kagupiiril, varem ka Põhja regioonis ette tulnud. "Nende inimeste puhul on riiki sisenemine ka tõkestatud. Lisaks levib kuulujutte, et mõningates kolmandates riikides on võimalik vaktsineerimistõendeid soetada raha eest ilma tegelikku vaktsineerimiskuuri läbimata," sõnas Belitšev.

"Valitsuse istung on neljapäeval ja kõikide märkide kohaselt võib arvata, et selleks ajaks võetakse eelnõu vastu," ütles Maris Lauri Postimehele ja lisas, et töötajatele on öeldud, et eelnõu tuleks valmis saada võimalikult kiiresti.

Valmiva eelnõu järgi peavad kõik, kes tulevad kolmandatest riikidest, näiteks Venemaalt, ette näitama koroonaviiruse ninaneelutesti negatiivse tulemuse. Lisaks on Eestil võimalik kehtestada reeglid sisenemise tingimuste kohta: kui inimesed tulevad lennukiga Eestisse Venemaalt, peab neil juba olemas olema negatiivne koroonatesti tulemus. "Ja kui tullakse mööda maismaad, näiteks Narva piiripunktist, siis tehakse test piiril," selgitas Lauri.

Kui selgub aga, et test on positiivne, siis on Eestil õigus kolmandate riikide kodanikke mitte sisse lasta ja saata piirilt tagasi. Kui on tegemist Eesti elanikega, Eesti kodanikega või Euroopa Liidu kodanikega, tuleb nad kodumaale lasta – sel juhul rakenduvad neile liikumispiirangud ja muud meetmed, et nad teisi inimesi ei nakataks.

"Oma inimesed pääsevad loomulikult tagasi kodumaale, vaatamata sellele, kas nad on haiged või terved," ütles peaminister Kaja Kallas, lisades, et nakatunud Eesti inimesed peavad kodumaale saabudes jääma isolatsiooni.

Valitsus leppis kokku, et suure nakkusohuga riikidest Eestisse saabumisel aktsepteeritakse PCR-testi kõrval ka antigeeni kiirtesti. Kui esmase kiirtesti tulemus on negatiivne, tuleb isolatsiooniaja lühendamiseks teha kuuendal päeval PCR-test.

Esmaaspäevast kuni 11. juulini rakendub aga 10-päevane liikumisvabaduse piirang neile, kes tulevad Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Isolatsiooni jäävad järgmistest riikidest tulijad: Küpros, Portugal ja Ühendkuningriik.

Lähipäevade maksimumtemperatuurid püsivad kolmekümne kraadi ümber

Alanud nädalal ei pääse päriselt vihmavõimalusest ega ka südasuvistest õhutemperatuuridest, mis sedapuhku kattuvad suuresti Katalooniale ennustatutega ja küündivad tipphetkedel kolmekümne kraadi ümbrusse.

Ilmateenistuse teatel on ööl vastu teisipäeva vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu- ja idatuul 2-8 m/s. Sooja on 13-18, Lääne-Eestis kuni 22 kraadi. Teisipäeva päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, tihedamad on sajupilved Lääne-Eestis ning varitseb äikeseoht. Puhub kagu- ja idatuul 2-8, puhanguti kuni 11 m/s. Sooja on 25-29, rannikul kohati 22 kraadi.

Kolmapäeva öö hakul on veidi pilvisem ja kohati sajab hoovihma. Pärast keskööd on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 2-7 m/s. Sooja on 16-21 kraadi. Kolmapäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ning võib olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on 26-30, kohati rannikul ja sajupilvede all 22 kraadi.

Neljapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 2-7 m/s. Sooja on 17-22 kraadi. Neljapäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma ja on äikeseoht. Puhub valdavalt lõunakaare tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on 26-31, kohati rannikul ja sajupilvede all 22 kraadi.

Karmid numbrid: tänavu on uppunud juba 22 inimest

Päästeameti esialgse statistika järgi on tänavu kuue kuuga veeõnnetustes elu kaotanud juba 22 inimest ehk kuue võrra mullusest rohkem. 

Jaanuaris oli uppumisi kaks ning veebruaris ja märtsis kummaski kuus üks. Traagiliseks muutus olukord alates aprillist, kui uppumisi oli juba kuus, millele mais lisandus seitse ja juunis viis veesurma. 

Kõige rohkem inimelu nõudnud veeõnnetusi on tänavu olnud Läänemaal, kus on märja haua leidnud kuus inimest. Harjumaal on poole aastaga uppumisi olnud viis, Tartumaal neli, Hiiumaal ja Ida-Virumaal kaks, Raplamaal ning Võrumaal ja Valgamaal üks. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD