EESTI ELU

Aasta viimasel nädalal lisandus taas 93 A-gripiviiruse juhtu

Aasta viimasel nädalal lisandus taas 93 A-gripiviiruse juhtu

Grippi haigestumine kogub tuure - eelmisel nädalal lisandus taas 93 A-gripiviiruse juhtu.

2021. aasta viimasel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4574 inimest, neist ligi 33 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 57 protsendi võrra. Grippi haigestunute arv on kasvanud 33 protsendi võrra.

Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid 36 protsenti gripiviirused. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 93 A-gripiviirust. 

Muud olulised haigestumise põhjustajad on RS viirus 36,7 protsenti, rinoviirus 14 protsenti ja metapneumoviirus kaheksa protsenti.

Grippi haigestumise intensiivsust saab praegu hinnata veel madalaks ning gripilevikut lokaalseks. Gripiviiruse levikut on täheldatud Tallinnas, Ida-Virumaal, Narvas ja Lääne-Virumaal. Teistes maakondades on registreeritud vaid üksikud gripiviirusega seotud juhud. 

TEHIK-u andmetel on hooaja algusest vajanud haiglaravi üheksa gripiviirusega patsienti, neist umbes pooled patsiendid üle 65-aastased.

Registreeritud on mitu gripiviirusega seotud puhangut Tallinnas, Lääne-Virumaal ja Narvas.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 285 korral, kõik on A-gripiviirused. Täpsemalt on määratletud üheksa A-gripiviirust, nendest kõik olid A-gripiviirused alatüübiga A(H3). 

Terviseameti andmeil ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3N2). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3N2) gripiviirused. Praeguseks on avastatud üksikuid A(H1N1)pdm09- või B-gripiviirused, aga ei saa välistada muutust viiruste ringlemises hooaja teisel poolel, kus näiteks domineerivaks saavad ja haigestumise kasvu hakkavad mõjutama A(H1N1) pdm09 gripiviiruse alatüüp või B gripiviirus.

DROONIFOTOD Keskkonnaministeerium sai loa võõrandada 10 kinnistut

Võru tööstusala kogusuurus on 36 hektarit ja sellel asub 32 krunti. FOTOD: Aigar Nagel

Valitsus andis neljapäevasel istungil keskkonnaministeeriumile nõusoleku kokku 10 kinnistu võõrandamiseks kohalikele omavalitsustele. 

Võru linnale võõrandatakse harilikule väärtusele vastava tasu ehk 192 900 euro eest üheksa Põllu tänava kinnistut. Kinnistud asuvad Võrusoo tööstusala detailplaneeringu alal. Tööstusala kogusuurus on 36 hektarit ja sellel asub 32 krunti.

Võru tööstusala kogusuurus on 36 hektarit ja sellel asub 32 krunti. FOTOD: Aigar Nagel

RMK müüs puitu 52 miljoni euro jagu oksjonihindadest odavamalt

101 lepinguomaniku seas on neid, kes maksavadki rohkem. Võrumaal saematerjali tootev AS Toftan ostis kestvuslepingu alusel tänavu esimesel poolaastal ligi 71 000 tihumeetrit kuuse- ja männipalki. FOTO: Aigar Nagel

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) müüs salajaste kestvuslepingutega puitu üle 52 miljoni euro võrra odavamalt, kui müünuks sama puidusortimenti sama aja oksjonihindadega, näitasid Postimehe andmetel pärast pooleaastast kemplust RMK käest kätte saadud viie aasta andmed.

«Ärisaladuseks tunnistatud teabe avaldamine ohustaks riigi huvi teenida RMK kaudu riigile rohkem tulu,» väitis RMK andmekaitse inspektsioonile (AKI). Eesmärk oli varjata kestvuslepinguid, ennekõike hinda, millega RMK müüb 85 protsenti riigimetsapuidust.

RMK väitel võimaldab just kestvuslepingute hinnakokkulepete salajasus ettevõtteil RMK-le rohkem maksta: «Kui RMK konkurendid saaksid teada, millist hinda ettevõtjad on nõus maksma ja kuidas müügimahud kokku lepitakse, võivad teised metsaomanikud nõuda ostjatelt samu hindu ja kasutada enda huvides ära tarnemahtude infot. See võib vähendada klientide võimalusi maksta edaspidi RMK-le kõrgemaid hindu.»


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD