EESTI ELU

Uus nädal toob taas üle 30-kraadise õhusooja

Pixabay

Ilm kogub lähipäevadel taas soojust ning kui pühapäeval ulatuvad õhusooja maksimumid juba 27 kraadini, siis uuel nädalal taas ka üle 30 kraadi, prognoosib ilmateenistus. 

Reedel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ning kohati sajab hoovihma. Puhub lääne- ja loodetuul 3-9, öö hakul põhjarannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 11-16, rannikul kuni 18 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Üksikuis paigus võib hoovihma sadada. Puhub loodetuul 5-9, puhanguti 12, pärastlõunal looderannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 19-24 kraadi.

Laupäeva öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub põhjakaare tuul 3-8, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 8-13, rannikul kuni 17 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub valdavalt põhjakaare tuul 1-5 m/s, pärastlõunal põhjarannikul läänetuul kuni 8, puhanguti 13 m/s. Sooja on 19-25 kraadi. 

Pühapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, põhjarannikul puhub lääne- ja loodetuul 5-9 m/s. Sooja on 8-13, rannikul kuni 18 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul 3-9 m/s. Sooja on 22-27 kraadi. 

Esmaspäeval nihkub kõrgrõhkkond Venemaale, aga selle serv katab Läänemere idarannikut. Õhuvool pöördub lõunakaarde ja kannab Eestisse uuesti väga sooja õhumassi. Esialgu on niiskust vähe ja taevas laialdaselt selge. Tuul on nõrk. Öine õhutemperatuur langeb alla 15 kraadi, päevasoe kerkib 25-30 kraadini, vaid rannikule toob briisituul pisut värskust.

Teisipäev jätkab kõrgrõhkkonna servas kuuma ja sajuta ilmaga. Öö on laialdaselt selge, termomeetrinäidud enam alla 15 kraadi ei lange, päeval aitab aga kõrvetav päike 27-32 kraadini kerkida.

Kolmapäeva öö on kas selge või õhukese pilvekihiga ja kuiv ning nõrga tuulega. Õhutemperatuur langeb vaid veidi alla 20 kraadi. Päeval laieneb Läänemerele madalrõhkkond ja selle serva mööda jõuab ka idarannikule niiskust ning pärastlõunal suureneb hoovihma ja äikeseoht. Idakaare tuul muutub tuntavamaks. Kuumus tõuseb laialdaselt üle 30 kraadi. 

President Kaljulaid sõitis jalgrattal läbi Eesti-Venemaa maismaapiiri

President Kersti Kaljulaid sõitis teisipäeval koos PPA peadirektori Elmar Vaheri ja piirivalvejuhi Egert Belitševiga läbi Eesti-Vene maismaapiiri, sõit algas varahommikul Eesti-Läti-Vene kolmikpiirilt, kirjutab Postimees. 
 
"Talvel suusad, suvel ratas. Kui veebruaris käisin koos meie piirivalvuritega idapiiril suusapatrullis, siis eile sõitsime Eesti-Vene maismaapiiri läbi ratastel," kirjutas president sotsiaalmeedias. Varahommikul kolmikpiirilt alanud sõidul võeti suund põhja poole. 

"Meie piir on valvatud ja areng piiritaristus kasvõi selle nelja ja poole aastaga, mil olen olnud Vabariigi Presidendi ametis, on muljetavaldav," kirjeldas president. "Täna õnneks pole meie piiril rändesurve suurenemisest märke, aga loomulikult jälgime me hoolega, mis toimub Leedu ja Läti idapiiril. Ja mitte ainult ei jälgi, vaid ka valmistume," lisas ta.

Kaljulaidi sõnul jõudsid nad teel ka piiriäärsete elanikega juttu puhuda. "Elu suvisel Setomaal on silmipimestav, aga neil, kes siin aastaringi elavad, on ikka oma mured ja rõõmud. Minu jaoks on oluline, et kõigil neil inimestel on usaldus meie politsei- ja piirivalveametnike vastu," lõpetas ta. 

Perearstid: vaktsineerimine tagab vabaduse ja normaalse elukorralduse

Perearstid märgivad avalikus pöördumises, et kõigil on võimalus valida vabadus ja normaalne elukorraldus ning seda läbi vaktsineerimise koroonaviiruse vastu. 

Meedikud meenutavad, et alles kevadel vabanti ühiskonna kõige haavatavamate liikmete kaitsmiseks ja tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimiseks seatud piirangutest. "Mida aeg edasi, seda enam kasvab pandeemia tervisekriisist ühiskondlikuks kriisiks. Järjest enam mõjutab viiruse kasvav levik kogu ühiskonda, mitte ainult eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Piirangud majandusele, kaugõpe, korduvad isolatsioonis püsimised viivad üle hakkamasaamise piiri üha uusi inimesi ja ettevõtteid, kes seni on suutnud vastu pidada. See kõik ei ole paratamatus, vaid vaktsineerimisega välditav," seisab perearstide pöördumises. 

Meedikute kinnitusel ei avaldu praeguste valikute mõjud üksnes tervises, vaid puudutavad inimeste jaoks kõige olulisemat: vabadust, ning iga inimene, kes praegu loobub vaktsineerimisest, annab hoogu viiruse levikule ja vabaduste piiramisele.

Perearstid kutsuvad üles oma valikuvabadust kasutama ehk valida piirangutevaba ühiskonna, tervise ja normaalse elu. "Arstidena näeme, et oleme jõudnud katastroofieelsesse olukorda palju kiiremini kui eelmisel aastal. Otsus vaktsineerida ei puuduta vaid haigestumist COVID-19-haigusesse. Iga üksiku inimese vaktsineerimisotsus mõjutab tervet meie kogukonda. Mida rohkem on neid, kes ennast ei vaktsineeri, seda kiiremini kasvab nakatumine. See tähendab, et töötus suureneb, ligipääs arstiabile halveneb ja süvenevad kroonilised haigused, lapsed jäävad eemale õppetööst ja kinnistuvad juba kevadel alanud vaimse tervise probleemid, seni vastu pidanud ettevõtted on sunnitud oma tegevuse lõpetama, halveneb erinevate teenuste ja toodete kättesaadavus, väheneb võimalus reisida, ära jäävad kõik suuremad sündmused ja kogunemised," seisab pöördumises. 

"Hoiame oma vabadust ja teeme otsuse vaktsineerida kohe!" esitavad meedikud üleskutse. 

Perearstid leiavad, et vaktsineeritud inimestel peab olema ka rohkem võimalusi ja vabadust, sest nad ei ohusta teisi. "On elualasid, kus vaktsineerimine peab olema kohustuslik. Need on kõik töötajad, kes puutuvad kokku haavatavate inimrühmadega, ja kõik, kelle töö on riigi toimimise seisukohalt ülioluline," seisab pöördumises.

Vaktsiin peab meedikute kinnitusel jõudma kõigini, kes seda soovivad. Kindlasti tuleb vaktsineerida ka lapsed ja noored ning nende vaktsineerimisega tuleb alustada võimalikult kiiresti. Kuigi nad põevad COVID-19-haigust üldjuhul kergesti, on ka laste hulgas neid, kellel võib haigus kulgeda raskelt: krooniliste südame-veresoonkonnahaigustega, närvisüsteemihaigustega ja rasvumisega lapsed. Lastel võib COVID-19 põdemisega seoses tekkida haruldane üliraske multisüsteemne põletikuseisund, mida on esinenud ka Eesti lastel. Lapsed võivad haigust edasi kanda teistele lastele ja täiskasvanutele, sealhulgas riskirühmadesse kuuluvatele inimestele.

Vaktsineerimine peab olema lihtne ja kättesaadav kõikidele Eesti inimestele sõltumata elukohast
Vaktsineerimise korraldamisel tuleb olla loominguline ja kasutada kõiki võimalusi. Vaktsineerimispunktid peavad olema kohtades, kuhu inimestel on mugav minna. Vaktsineerimisele peab saama registreeruda kaubanduskeskustes, apteekides, telefoni teel, internetis. Tunnustada tuleb ettevõtjaid, kes hoolitsevad oma töötajate eest, kutsudes vaktsineerijad töökohale. Kasutada tuleb ka ettevõtjate praktilist abi – alates soodustuste tegemisest vaktsineeritutele kuni abini Eesti inimeste vaktsineerimisel.

"Inimeste vaktsineerima kutsumisel tuleb rakendada kõiki võimalusi, mitte jääda lootma ainult meedikutele. Senine praktiline kogemus näitab, et inimesi aitab vaktsineerima tuua e-kirjade, SMS-ide, kõneroboti kõnede kasutamine, aga suurepäraselt saaksid sellega hakkama ka erinevate kõnekeskuste mittemeedikutest töötajad. Vaktsineeritust aitaks parandada võimalus teha esimene ja teine vaktsiinidoos erinevates paikades," leiavad arstid.

Nende kinnitusel peab valitsus peab oma otsuseid väljendama selge ja lihtsa suhtlusega, kasutades vähem sõnu ja pakkudes rohkem sisu. "Pehme veenmise aeg on möödas. Oleme juba astunud üle järjekordse kriisi läve. Valitsuse liikmete sõnad peavad olema konkreetsed ning otsused nende taga kiired, jõulised, arusaadavad ja tõenduspõhised. Selleks et Eesti riik, Eesti ettevõtjad ja Eesti inimesed suudaksid kanda kolmanda laine koormat, peab valitsus selgeid otsuseid tegema juba täna – et inimesed jõuaksid veel enne sügist vaktsineerima minna ja et meedikud oleksid valmis neid ka vastu võtma," rõhutavad perearstid. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD