EESTI ELU

Küsitlus: 77 protsenti inimestest toetab elektrituru reformi

Küsitlus: 77 protsenti inimestest toetab elektrituru reformi

Erakonna Isamaa tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 77 protsenti inimestest toetab elektrituru reformi ellu viimist, mis võimaldaks kodu- ja väiketarbijatel osta elektrit börsiväliselt.

Ühtlasi selgub küsitlusest, et elektrihinna tõus halvendab 66 protsendi inimeste majanduslikku olukorda. 

Elektrihinna järsu tõusu tõttu on paljude inimeste detsembrikuu elektriarved varasemaga võrreldes mitmekordistunud. Sellest tulenevalt küsiti inimestelt, kuivõrd see hinnatõus neid majanduslikult mõjutab ning kuidas nad suhtuvad äsja Isamaa poolt tehtud ettepanekusse viia ellu elektrituru reform, millega luuakse võimalus kodu- ja väiketarbijatele osta elektrit börsiväliselt.

Esmalt küsiti inimestelt, kas elektrihinna järsk tõus halvendab vastaja majanduslikku toimetulekut? 65,6 protsenti vastas "jah" või "pigem jah", 29,9 protsenti "pigem ei" või "ei" ning 4,5 protsenti ütles "ei oska öelda".

Isamaa ettepaneku kohta küsiti, kas vastaja toetab ettepanekut võimaldada kodu- ja väiketarbijatel osta elektrit börsiväliselt? 77,4 protsenti vastas "jah" või "pigem jah", 4,8 protsenti "pigem ei" või "ei" ning 17,8 protsenti ütles "ei oska öelda". Kusjuures "pigem ei" ütles 3,4 protsenti ja kindlalt "ei" 1,4 protsenti vastajatest.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul näitab küsitlus selgelt, et ühiskond ootab energiakriisis ja hinnašokis konkreetseid lahendusi. "Isamaal on ainsana selge nägemus sellest, kuidas aidata keerulisse olukorda sattunud Eesti inimesi ja ettevõtjaid. Elektriturureform on alternatiiv tänase koalitsiooni otsustamatusele ja ebamõistlikele lahendustele," ütles Seeder.

Börsiväliselt elektrienergia ostmise võimaldamist toetavad ülekaalukalt kõikide suuremate erakondade toetajad. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajatest pooldab ettepanekut 86 protsenti, Reformierakonna toetajatest 81 protsenti, Eesti 200 toetajatest 80 protsenti, Isamaa toetajatest 77 protsenti, Keskerakonna toetajatest 74 protsenti ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajatest 72 protsenti.

Küsitlus viidi läbi 9.-10. jaanuarini 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat. Statistiline viga on antud valimi puhul +/- 3,1 protsenti. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.

Elektrituru reform loob väiketarbijatele elektrimüüja valikul lisavõimaluse valida börsihinnast lähtuva paketi asemel börsiväline universaalteenus. Selleks, et tagada tarbijatele prognoositav elektrienergia hind, kompenseeritakse müüjale vastavalt Euroopa Liidu reeglites ettenähtud võimalustele väiketarbijatele uue universaalteenuse paketis CO2 kvoodi tasu maksumus. Prognooside kohaselt peaks näiteks Eesti Energia uue universaalteenuse paketi elektrienergia maksumus sel meetodil jääma alla 50 euro taseme MWh kohta. Samalaadset lähenemist kasutavad NordPooli börsil olev Leedu ning teistest EL-i liikmetest näiteks Prantsusmaa.

Suri Ühispanga üks asutajatest ja ETV endine juht Aare Urm

Suri Ühispanga üks asutajatest ja ETV endine juht Aare Urm

Pühapäeval suri 71-aastasena Ühispanga üks asutajatest ja Eesti Televisiooni kunagine juhatuse esimees Aare Urm, kirjutab Postimees.

Aare Urm sai laiemalt tuntuks, kui miilitsaohvitser, kes 1987.aasta oktoobris kutsus üles mitte kasutama vägivalda noorte vastu, kes läksid Võru surnuaiale avaldama austust Vabadussõjas langenutele. Selle kodanikuteo eest lasti Urm miilitsaorganeist lahti, kuid leidis kindla koha võrumaalaste südames.

1988. aasta lõpus sai temast maakonna ajalehe Võru Teataja toimetaja, seejärel valiti maakonna volikogusse, kus valiti ta esimeheks. 1992. aastal osales ta Ühispanga loomisel, mille nõukogu esimees oli ta 1998. aastani.

Aastatel 2000- 2002 töötas ta ETV juhatuse esimehena, mille järel tõmbus ta avalikust elust tagasi, tegeles ettevõtlusega ning hoolitses oma pere eest.

Vanemas eas salvestas muusikaliselt väga andekas Urm CD plaatidele suure hulga oma loodud ja ise lauldud laule täiskasvanutele ja lastele.

Käsundusleping võib võimaldada paindliku töösuhet

Käsundusleping võib võimaldada paindliku töösuhet FOTO: Pixabay

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toob välja, et inimeste töösuhted on muutunud üha paindlikumaks ning üks võimalus selleks võib olla käsundusleping, ent koda hoiatab, et lisaks võimalustele võivad sellega kaasneda ohud. 

Käsundusleping nähakse ühe tulu teenimise võimalusena ette võlaõigusseaduses. See, et käsunduslepinguga kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma teenuseosutajale tasu, kui selles on kokku lepitud, vahendab koda.

Käsunduslepingu alusel töötav inimene on vaba oma töötamise aja, koha ja koormuse valikul. Samas ei ole käsunduslepinguga töötamisel ette nähtud töötasu alammäära, mis ühtlasi tähendab ka seda, et kui inimesele makstakse käsunduslepingu alusel töötasu miinimumpalgast väiksemas summas, ei ole tal õigust ravikindlustusele.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD