EESTI ELU

PPA harjutab kagupiiril ebaseadusliku sisserände lahendamist

Alates reedest toimub nädala vältel kagupiiri lähistel õppus, mille käigus harjutab politsei- ja piirivalveamet ebaseadusliku sisserände ja sellega kaasneda võivate ohuolukordade lahendamist.

PPA kriisivalmisoleku büroo vanemkomissar Vaiko Vaher selgitas, et sündmused mujal maailmas annavad alust prognoosida, et rändesurve ja ebaseaduslike piiriületuste katsed võivad suureneda lähiajal ka Eesti suunal.

"Meil on varasemast olemas konkreetsed kriisiplaanid juhuks, kui rändesurve peaks suurenema. Viimati, veel enne viiruspuhangut, mängisime üksikasjalikult Koidulas toimunud suurõppusel läbi oma tegevused massilise sisserände korral, kuid soovime senist valmisolekut veelgi tõsta," märkis Vaher.

"Nii harjutavad nüüdse õppuse raames sadakond PPA ametnikku koos kaitseliitlastega kagupiiril ebaseaduslike sisserändajate gruppide avastamist, kinnipidamist ja menetlustoimingute läbiviimist. Samuti hõlmab õppus taktikalist jälje ajamist, relvastatud kurjategijate kinnipidamist ning lisaks ka taolise ressursimahuka sündmuse juhtimist," kirjeldas ta.

Piirialal läbiviidav õppus kohalike elanike igapäevaelu ja liiklust ei mõjuta. Küll võivad piirkonnas viibijad kohata tavapärasest enam politseijõude.

Ööpäevaga tuli juurde 39 koroonapositiivset

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2980 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 39 ehk 1,3 protsenti testide koguarvust.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 21 inimesel. 17 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 5, Tartu- ja Raplamaale 3, Pärnumaale 2 ja Saaremaale 1 uus nakkusjuht. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. 4 juhul rahvastikuregistri järgne elukoht puudus.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 28,2 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 0,9 protsenti.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 2 uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 19 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 64 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 13 inimest ehk 68 protsenti.

Ööpäeva jooksul manustati 7395 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 562 294 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 448 179 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 51,5 protsenti.

Neljapäeval broneeriti COVID-19 vaktsineerimiseks 3720 aega ning reedehommikuse seisuga on digiregistratuuris saadaval üle 5000 aja.

Vaktsineerimiseks saab end kirja panna kõikidesse maakondadesse. Kõige rohkem broneeringuid tehti eile Harjumaal ehk üle 1600, Tartumaal ligi 1000 ja Ida-Virumaal üle 400.

"Kui jaaninädalal oli inimeste soov end vaktsineerimisele kirja panemisel väiksem, siis nüüd on oodatult taas inimeste aktiivsus hakanud suurenema," ütles COVID-19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer. "Kes veel vaktsineerima pole jõudnud, siis praegu on selleks parim aeg ja jõuab enne sügist vaktsineerimiskuuri lõpetada. See on kõige lihtsam ja tõhusam viis kaitsta ennast ja oma lähedasi kolmanda koroonalaine eest."

Vaktsineerimiseks saab aja broneerida digiregistratuuris www.digilugu.ee, riigi infotelefonil 1247 või raviasutuse registratuuris. Vaktsineerimine on tasuta ning see on võimalik alates vanusest 12 eluaastat.

Vabu aegu on reedehommikuse seisuga kõige enam saada Harjumaal ehk üle 2000, kus AS Fertilitas teeb esimesi doose Sõle spordikeskuse vaktsineerimiskeskuses ja Tallinna Eriarstikeskus Lasnamäe polikliinikus, samuti on end võimalik vaktsineerima registreerida Qvalitas arstikeskusesse ja Kehra tervisekeskusesse. Harjumaal on saadaval Pfizeri, Moderna ja Jansseni vaktsiinid.

Hiiumaal on hetkel esimeseks doosiks saada 13 vaba aega (Janssen), Ida-Virumaal 591 aega (Pfizer, Moderna, Janssen), Jõgevamaal 14 (Pfizer, Janssen), Järvamaal 50 (Pfizer, Janssen), Läänemaal 103 (Pfizer, Janssen), Lääne-Virumaal 304 (Pfizer, Moderna), Põlvamaal 168 (Pfizer) Pärnumaal 1657 (Pfizer), Raplamaal 12 (Pfizer), Saaremaal 72 (Moderna, Janssen), Tartumaal 235 (Pfizer), Valgamaal 64 (Pfizer, Janssen), Viljandimaal 35 (Janssen) ja Võrumaal 146 (Pfizer).

"Kui kusagil on hetkel väljas vaid mõnikümmend vaba aega, siis see ei tähenda, et neid ei tuleks juurde. Uusi aegu ja ka uusi vaktsineerimise asukohti avavad tervishoiuasutused jooksvalt ning nendes piirkondades, kus hetkel alla 18-aastastele sobivale Pfizeri vaktsiinile aega panna võimalik ei ole, see võimalus korraldatakse," ütles Seer. "Täiskasvanutele sobivad esimeseks doosiks hästi kõik kolm hetkel selleks Eestis pakutavat vaktsiini."

Uuringud näitavad, et kõik Eestis pakutavad vaktsiinid aitavad tõhusalt ka uue ja agressiivsema delta viirusetüve vastu, kuid vaid siis, kui vaktsineerimiskuur on lõpetatud – Jansseni puhul kaks nädalat pärast ainust doosi, Pfizeri puhul üks nädal pärast teist doosi, Moderna (uue nimega Spikevax) ja Astra Zeneca puhul kaks nädalat pärast teist doosi. Modernal on kahe doosi vaheline aeg 4 nädalat, Pfizeril 6 nädalat ja Astra Zenecal 12 nädalat.

Vaktsineerimiskuuri toime kestab vähemalt aasta. Samuti kehtib vähemalt ühe aasta EL-i vaktsineerimise digitõend, mis võimaldab lihtsamalt reisida ja ilma testimata ka Eestis paljude ürituste külastamist.

Eestis on pühapäeva hommikuse seisuga COVID-19 vastu vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 562 294 nimest, vaktsineerimine on lõpetatud 448 179 inimesel. Täisealistest eestimaalastest on vaktsineeritud 51,5 protsenti. Lisainfot saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee .

Vaktsiinid aitavad Delta-tüve vastu

Olemasolevate teadusuuringute pealt on näha, et kõikjal leviv SARSCoV2 niinimetatud Delta variant allub vaktsineerimisele enamvähem sama hästi kui teisedki tüved, eriti tugev on kaitse pärast teise vaktsiinidoosi saamist, kinnitavad Postimehega rääkinud teadlased.

Kuigi praegu on vaktsiinide Delta tüve vastast efektiivsust vaadanud teadusuuringuid veel vähe, on neist esimesed siiski üsna ühemõtteliselt vaktsineerimist soosivad. Ühes Briti teadlaste töös, mis on avaldatud veebivaramus medRxiv ja milles vaadati Pfizer-BioNTechi ja AstraZeneca vaktsiine, öeldakse otseselt, et pärast esimest doosi oli märgata küll efektiivsuse kukkumist, kuid pärast teist süsti suudeti tuvastada vaid «tagasihoidlikke erinevusi» Delta tüve ja Briti tüvena tuntud nn Alfa tüve vahel.

Teine, Šotimaal läbi viidud ja teadusajakirjas The Lancet avaldatud uuring näitab laias laastus sama – kui Briti tüve vastu oli Pfizeri vaktsiini efektiivsus haigestumise ära hoidmisel 92 protsenti, siis niinimetatud Delta vastu 79 protsenti. AstraZeneca puhul olid samad näitajad 73 ja 60 protsenti. Seejuures on märkimisväärne, et haiglaravi vajanud inimesi oli pea 20 000 inimese seas nii vähe, et selle põhjal ei õnnestunud usaldusväärset statistikat tehagi.

«Nende uuringute pealt paistab olevat kõige selgem sõnum, et kõik inimesed peaksid ikka mõlemad vaktsiinisüstid ära tegema,» tõdes Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg.

Ta lisas, et see kehtib ka AstraZeneca vaktsiini kohta, mille efektiivsus paistab päriselus läbi viidud uuringute põhjal püsivalt parem, kui algsetes kliinilistes uuringutes välja toodi.

Terviseameti värske statistika järgi on Delta tüve levimus Eestis tõusnud nii palju, et  praeguseks moodustab see kõigist positiivsetest koroonatestide tulemustest 33 protsenti – kuid see on oodatust aeglasem. Seejuures toodi Eestisse enim haigusjuhte sisse Venemaalt, mis praegu just Delta tüve laialdase levikuga hädas on.

Teadusnõukoja liikme professor Andres Meritsa sõnul on peamine põhjus, miks kõnealune tüvi ka Venemaal levib, ikka madal vaktsineerituse tase, mitte vaktsiinide ebaefektiivsus. «Vaktsiinid on väga efektiivsed. Sputniku loojad väidavad küll, et nende vaktsiin on India tüve vastu efektiivne, aga millel see väide põhineb, seda ei oska öelda. Peamised hädad Venemaal on ikka madal vaktsineerimine; hoolimatu suhtumine koroonameetmetesse. Lisaks on ka suurlinnad, mida meil ei ole. Suurlinnas on raske kontakte vältida. Mina leian, et inimesed võiksid vaktsineerida, vaktsineerida ja vaktsineerida,» ütles Merits.

Ka teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar tõi välja, et vaktsiinid ei kaitse küll täielikult nakatumise eest, küll aga on nende toimel oluliselt vähem hospitaliseerimist vajavad juhtumeid. Ta tõi näiteks, et Inglismaa arvudest ilmneb, et neil oli üleeile paarkümmend surnut, kuid nakatunuid samal ajal pea sama palju kui Venemaal (kus üleeile registreeriti ööpäevaga 652 koroonasurma – Postimees).

«See tähendabki, et vaktsiinid kaitsevad raskete haigestumiste eest. Mina ei ole leidnud argumente vaktsineerimise vastu. Loomulikult ei ütle keegi, et vaktsiinidel ei ole kõrvaltoimeid, aga viiruse vastu nad aitavad,» ütles Lutsar.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerstin-Gertrud Kärblane selgitas, et arvestades uute võõrtüvede levikut, on kindlasti soovitatav end ka suvel Covid-19 vastu vaktsineerida ning kaitsta end raske ja sümptomaatilise haigestumise eest. «Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda väiksem on tõenäosus, et haigust kantakse edasi ning see kehtib ka perekonna siseselt,» rääkis Kärblane.

Ta lisas, et Pfizeri vaktsiini Comirnatyga võib vaktsineerida ka üle 12-aastaseid lapsi, kuid esmalt on soovitatud siiski kaitsepookida neid lapsi, kelle raviarst seda tulenevalt nende terviseseisundist vajalikuks peab.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD