. 
Eriolukord Eestis on kestnud üle kuu ning on tõenäoline, et tavapärane elukorraldus ei taastu veel lähiajal.
See aga tähendab, et paljud inimesed ei saa veel tööle naasta ning rahaline kitsikus ei luba võetud kohustusi täita. Kas raskustesse sattunud inimestel on õigus eriolukorrale tuginedes nõuda üürisumma vähendamist ning millised õigused on äripinna rentnikel rendisumma mittetasumiseks või vähendamiseks?
Õigusabiplatvormi HUGO.legal jurist Merike Roosilehe selgitab:
Üürilepingust tulenevaid üürileandja ja üürniku suhteid reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS ei näe otseselt ette võimalust üüri vähendamiseks eriolukorras. See on pigem üürilepingu poolte vahel kokkuleppe küsimus.
Võlaõigusseadus ei näe otseselt ette võimalust üüri vähendamiseks seoses vääramatu jõuga. VÕS § 103 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Üldjuhul vääramatuks jõuks loetakse eelkõige asjaolusid, mis ei allu lepingupoole kontrollile (nt. loodusjõud, streik, muudatused seadusandluses, sõda jms.).
Tuleb vaadata, mida ütleb poolte vahel sõlmitud üürileping vääramatu jõu esinemise kohta. Sageli on üürilepingus kokku lepitud, et lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või täitmisega viivitamist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on vääramatust jõust (force majeure) tulenevad asjaolud. Kui aga lepingus ei ole sätestatud vääramatu jõu esinemine, siis tuleb lähtuda VÕS § 103. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
Täna aga puudub kohtupraktika selle kohta, kus on pandeemiat käsitletud vääramatu jõuna, mis vabastab võlgniku kohustuse täitmisest. Lisaks tuleb üürisuhetes arvestada, et senise kohtupraktika kohaselt ei ole rahaliste kohustuste puhul rikkumine vabandatav. VÕS § 105 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest või mitte, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, aga samuti ka alandada hinda.
Seega, kui üürnik soovib tugineda vääramatule jõule, siis peab ta sellest koheselt teavitama ka üürileandjat ja vastavalt sellele saab üürileandja otsustada. Mõistlikkuse printsiibist tulenevalt, arvestades antud eriolukorda pandeemia tõttu, on üürileandjal mõistlik poolte kokkuleppel üüri alandada eriolukorra perioodiks. Mõlemal poolel tuleks lähtuda hea usu põhimõttest ja mitte oma õigusi kuritarvitada antud olukorras. Soovitan lepingupooltel võimalusel jätkata üürisuhet ning eriolukord teineteisele mõistlikkuse piires vastu tulles üle elada. Üürileandjal tuleks arvestada, et antud olukorras ei pruugi ta leida uut üürnikku sama üüritasuga. Üürilepingu ülesütlemisel võib üürileandjal endal tekkida suurem kahju kui üüri alandamisel, sest ülesütlemisel tuleb tal endal hakata tasuma kõrvalkulusid ja otsida uus üürnik.
Äripinna üürnikud, kel on takistatud üüripinna lepingujärgne kasutamine kehtestatud piirangute tõttu, võivad üüri alandamisel tugineda VÕS § 278 p. 4. Selles sätestatu kohaselt võib üürnik nõuda üüri alandamist vastavalt VÕS § 296, kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud. Kui asja lepingujärgne kasutamine on kehtestatud piirangute tõttu välistatud osaliselt või täielikult, siis VÕS § 296 lg 1 annab üürnikule võimaluse keelduda üüri tasumisest või nõuda üüri alandamist eriolukorra perioodil. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-179-15 p. 19 asunud seisukohale, et VÕS § 296 lg 1 ei ole kohaldatav olukorras, kus üürnik on üürilepingu kehtetult üles öelnud ning lõpetab üüripinna valdamise ja kasutamise. Sellisel juhul tuleb lähtuda VÕS § 296 lg-s 3 sätestatust – tegemist ajaga, mil üürnik ei saanud asja kasutada temast endast oleneval põhjusel ning üürnikul tuleb maksta üüri ka selle aja eest. Kui asja kasutamine ei ole takistatud pandeemia tõttu ja piirangud ei mõjuta selle kasutamist, siis ei ole üürnikul üüripinna kasutamine takistatud ja tal ei ole õigust nõuda üüri alandamist ega keelduda selle tasumisest.
Kokkuvõtvalt:
* Erapinna üürnikul ei ole õigust keelduda üüri tasumisest eriolukorra tõttu, sest see ei takista tal üüripinna kasutamist. Üürnik võib nõuda üüri alandamist eriolukorra perioodiks, kui see on põhjendatud ja saavutatakse üürileandjaga kokkulepe. Võlaõigusseadus ei näe otseselt ette võimalust üüri vähendamiseks seoses vääramatu jõuga. * Oluline on teineteise mõistmine ning kokkuleppele jõudmine - üürisumma vähendamine on üürileandja vastutulek ja see on mõlema lepingupoole huvides.. * Äripinna üürnikud võivad keelduda või nõuda üüri alandamist, kui asja lepingujärgne kasutamine on kehtestatud piirangute tõttu välistatud osaliselt või täielikult. HUGO.legal (endine Eesti Õigusbüroo) on jagamismajandusel põhinev õigusabiplatvorm, mis tänu nutikatele tarkvaralahendustele suudab turuhindadest kordades soodsamat õigusabi pakkuda. HUGO OÜ pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele õigusabi ka riigi finantseerimisel.
Võrumaal Antsla-Vaabina maantee rekonstrueerimisel väljakaevamist teinud arheoloogid avastasid Rootsi-aegse mõisa jäänused koos kuningat ja kuningannat kujutavate kahhelkividega, kirjutab Posimees.
«Kõigepealt tulid välja 1930. aastatel hävitatud Vaabina mõisa peahoone alusmüürid ja keldrid,» rääkis Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhtivteadur Heiki Valk. «Rootsi-aegse mõisa jäänused leidsime läbi mäe lõigatud maantee pervest keldripõrandate alt hästi sügavalt.»
Uudis oli tema sõnul juba see, et Vaabina mõisa peahoone oli ehitatud 19. sajandil otse Rootsi-aegse mõisa peale – viimasest oli küll kirjalikke teateid, kuid täpne asukoht ei olnud ajaloolastele teada. Rootsi-aegse mõisa riismete hulgast tuli välja aga veel haruldasem leid: musta ja rohelise glasuuriga ahjukahhelkivide tükid – ühel Rootsi kunin ga Gustav II Adolfi pea, teistel tema abikaasa kuninganna Maria Eleonora, hoidmas lehvikut.
«Need leiti suure tulekahju järel keldripõrandale tekkinud rusu- ja tasanduskihist,» seletas Valk. «Üks kahhel on tulekahjus väga suurt kuumust saanud, lausa kobrutama läinud ja taas kivistunud glasuuriga.»
1630.–1640. aastatest pärit kahhelkivid olid Valgu sõnul üsna standardsed. «Tollases Eestis oli tavaks ahjukividel kujutada kuningas Gustav Adolfit – see oli suure isiku kultuse aeg. Aga et niivõrd uhketest kahhelkividest ahi oli maamõisas Võrumaal, see on unikaalne,» märkis Valk.
Kuningas Gustav II Adolf läänistas Vaabina mõisa Friedrich Rosladinile. «Ehk on siin põhjus, miks mõisnik otsustas oma mõisasse tellida ahjud talle heateo teinud kuningat ja tema naist kujutavate kahlitega?» pakkus Valk.
Esmaspäeval lähevad arheoloogilised väljakaevamised edasi, sest Valk loodab sügavamalt leida ka keskaegse mõisa jäänuseid. Neid ta tegelikult otsima läkski, Rootsi-aegne leid tuli üllatusena. «Loodan, et maanteekurvi ei õgvendata kavandatud ulatuses, ehk õnnestub leida mingi pehmem variant,» ütles Valk. «Kurvi õgvendamine lõhuks seda vähest, mis mõisa varemetest maa sees säilinud on. Palju on ära lõhutud juba 1967. aasta tee-ehitusel, kui mingeid arheoloogilisi uuringuid ei tehtud. Rootsi-aegsete kivimõisate kohta pole Lõuna-Eestist midagi teada – seetõttu on leid väga haruldane.»
Lehekülg 1212 / 1950
