EESTI ELU

Selgusid riigikogu superkulutajad

elgub, et kõige võimsamad kulutajad, kellele palgast ei piisanud, tulevad EKRE ridadest ehk Martin Helme ja Rain Epler suutsid sendipealt ära kulutada kõik neile lubatud 14 598,45 eurost.

Kolmapäeval tuli avalikuks riigikogulaste kuluhüvitiste nimekiri ning selgub, et kolm saadikut suutsid oma võimaliku kuluhüvitise sendipealt ära raisata ning ainult 10 saadikut ei kulutanud sentigi maksumaksja raha, kirjutab Postimees.

Riigikogulaste kuluhüvitiste tabelist selgub, kui palju riigikogu liikmed kulutasid aprillist kuni detsemberini 2023. Eesti maksumaksja pidi riigikogulasi nende andmete järgi toetama ühtekokku 944 606,82 euroga.

Selgub, et kõige võimsamad kulutajad, kellele palgast ei piisanud, tulevad EKRE ridadest ehk Martin Helme ja Rain Epler suutsid sendipealt ära kulutada kõik neile lubatud 14 598,45 eurost. Täpselt samaga sai hakkama fraktsioonitu Maria Jufereva-Skuratovski ja summa oli sama ehk 14 598,45 eurot ja sotsidest Eduard Odinets, kelle summa oli pisut väiksem ehk 13 677 eurot.

Enam kui 90 protsenti oma lubatud hüvitisest kasutas ära 21 rahvasaadikut. Enam kui 80 protsenti 18 rahvasaadikut. 60–79 protsenti rahast kulutas 27 saadikut ning 28 saadikut kulutas 6,8–49 protsenti lubatud hüvitisest.

Riigikogu kuluhüvitisi ei puutunud vaid ministriks saanud saadikud: Kaja Kallas, Hanno Pevkur, Signe Riisalo, Margus Tsahkna, Lauri Läänemets, Madis Kallas ja Riina Sikkut. Lisaks riigikogust Slava Ukraini skandaali tõttu lahkunud Johanna-Maria Lehtme ning EKRE saadik Siim Pohlak.

Kõige rohkem raha läks sõidukulude hüvitamiseks ehk 434 376,36 eurot. Teisel kohal olid esinduskulud 248 327,45 euroga.

Riigikogulaste kuluhüvitiste limiidist jäi kulutamata umbes 528 000 eurot.

Järgmisel aastal jõustuvad uued hoonete energiatõhususe nõuded

Järgmise aasta 1. märtsil jõustuvad uued hoonete energiatõhususe nõuded, et tagada hoonete kliimakindlus ja täpsem ülevaade nende energiakasutusest.

Järgmise aasta 1. märtsil jõustuvad uued hoonete energiatõhususe nõuded, et tagada hoonete kliimakindlus ja täpsem ülevaade nende energiakasutusest.

Muudatused puudutavad muuhulgas energiaarvutuste täpsustamist, päikeseelektri veebipõhise kalkulaatori kasutuselevõttu ja energiamärgiste skaalade uuendamist. 

Hoonete kliimakindluse suurendamiseks asendatakse energiaarvutustes varasemad baasaasta kliimaandmed uutega, arvestades vahemiku 1970–2000 asemel perioodi 1990–2020.

Uuendatud andmed kajastavad viimaste kümnendite temperatuuritõusu ja sagenenud kuumalaineid. See toob selgemini esile hoone jahutusvajaduse ja aitab juba projekteerimisfaasis planeerida sobivaid passiivseid ja aktiivseid jahutuslahendusi, tagades seeläbi hea sisekliima. Uuendatud kliimaandmetega saab tutvuda kliimaministeeriumi kodulehel. 

Europarlament tahab ohjata eksitavat rohereklaami

Väidete kontrollimise ja reklaami heakskiitmise täpse korra ning selle eest vastutava ametiasutuse määraks iga riik ise. Reklaam tuleks heaks kiita hiljemalt 30 päeva jooksul. Lihtsamate toodete ja levinumate väidete jaoks tuleks parlamendi hinnangul ette näha lihtsustatud või kiirem kord.

Euroopa Parlament valmistab ette roheväidete direktiivi, mille kohaselt peaksid ettevõtted esitama rohereklaami kohta enne selle kasutuselevõttu tõendeid.

Kavandatava direktiivi eesmärk on lõpetada tarbijate eksitamine alusetute keskkonnalubadustega. Eelnõu kohaselt peaksid ettevõtted esitama keskkonnalased reklaamväited nagu „biolagunev“, „vähem saastav“, „vett säästev“ või „valmistatud looduslikest komponentidest“ enne avaldamist koos tõendusmaterjaliga ametiasutustele kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD