Selja taga on pikk pime ja külm periood ning kevade alguseni on jäänud vaid mõned nädalad. Aina rohkem räägitakse talveväsimusest ja koguni hooajalisest depressioonist, mis saavutab haripunkti märtsis. Mis seda põhjustab ja kuidas sellega toime tulla?

Vähe D-vitamiini ja serotoniini

Talvekuudel on taevas märksa pilvisem ning me näeme vähem päikesevalgust kui teistel aastaaegadel. Samuti veedame külmal ajal loomulikult rohkem aega toas. Päikesevalgus aitab meie kehal toota D-vitamiini, mida on vaja mitmete keha funktsioonide, sealhulgas kaltsiumi imendumise ja immuunsüsteemi tugevdamise jaoks. Talvel, kui D-vitamiini tase organismis langeb, soovitavad arstid väsimuse ja jõuetuse sümptomite tekkimisel kuid ka profülaktika mõttes manustada D-vitamiini tablette. Lisaks leiavad paljud abi ka valgus- ehk teraapialampidest, mis aitavad tõsta serotoniinitaset, mis päikesevalguse puuduse tõttu on langenud.

Magus ja rasvane toit

Palju rohkem räägitakse hooajalise depressiooni puhul D-vitamiinist kui toitumisest. Samas määrab toitumine väga suure osa meie energiatasemest, oluliste toitainete puudus viib jõuetuseni. Külmal ajal peab keha sooja saamiseks rohkem töötama, mistõttu tunneme sagedamini näljatunnet ja kipume toiduga liialdama. Püüa vältida suhkrurikkaid ja liiga rasvaseid toite ning hoia oma menüü võimalikult tasakaalustatud. Ajal, mil poodides ei ole saadaval värskeid puu- ja köögivilju, saab siiski teha talvistest juur- ja köögiviljadest sooje hautisi ja suppe ning tarbida erinevaid hoidiseid. Lisaks toidule tuleb ka juua piisavalt vett.

Ebaühtlane ja lühike uneaeg

Kvaliteetne uni on meie organismi energia allikas. Katkendlik või liiga lühike uni mõjub meie päevasele energiatasemele. On täiesti normaalne, et sinu keha vajab külmal ja pimedal ajal mitu tundi rohkem und. On võimalik, et sulle piisab kevad- ja suvekuudel 6-7 tunnist unest ööpäevas, kuid talvel vajad vähemalt 9-10 tundi und. Kui sa tunned end näiteks tööl pidevalt väsinuna, võib see olla märk sellest, et su uneaeg peaks olema ühe tsükli võrra pikem või regulaarsem.

Sigaretisuits

Suitsetamine tekitab esmapilgul ärkveloleku tunnet ja energiataseme tõusu, kuid pikas plaanis viib see energiavarusid alla. Tubakasuits sisaldab vingugaasi, mis vähendab kudede hapnikuvarustust. Madalam hapnikutase vähendab meie füüsilist vastupidavust ja põhjustab väsimust. Parim lahendus on suitsetamisest loobuda. Kui see osutub liiga raskeks, on üks võimalus valida alternatiivne toode, näiteks kuumutatav tubakas, mis eraldab oluliselt väiksemas koguses kahjulikke aineid kui tavasigaretid.

Istuv eluviis

Ka talvel on oluline liikuda. Meie kehad vajavad füüsilist aktiivust, see on ülioluline vajaliku energiataseme hoidmiseks. Nii treenimine kui ka jalutamine aitavad hoida ainevahetust tasakaalus. Kui ilm ei soodusta väljas aega veeta, siis on hea võimalus teha sporti siseruumis, kas jõusaalis, joogatunnis või ujulas. Peale füüsilist trenni aitab keha ja meeli lõdvestada soe saunasessioon, mis aitab ka kaasa heale unele.

Meie kliimavööndis on terve aasta jooksul energiline ja produktiine olla omamoodi väljakutse. Kui aga olla teadlik sellest, mis jõuetust ja väsimust tekitab ja kuidas enda enesetunnet parandada, saame talvest energiavarusid tugevdada ja talvest rõõmu tunda.