Idapiiri juba valminud ja rajamata piirilõikudega tutvunud president Alar Karise sõnul ei saa idapiiri ehitamisel teha allahindlust ja mõtet on teha 21. sajandi tehnoloogiline piir.

„Riigikaitse algab valvatud ja kaitstud piirist. Siit algab Eesti ja siit algab Eesti kaitse,“ rõhutas president Alar Karis, kes külastas reedel Piusa kordonit ja tutvus Saatse, Koidula ja Luhamaa piiripunkti tööga ning idapiiri juba valminud ja veel rajamata piirilõikudega. 

Riigipea sõnul on piirijulgeolek tõusnud kogu meie riigikaitse lahutamatuks osaks, mis tähendab, et idapiiri tugevaks ehitamisel ei saa teha allahindlust: „Piir peab pidama ja me peame nägema, mis toimub piiri ümber nii maal kui ka õhus.“ 

„Mõtet on ehitada tõesti 21. sajandi nii-öelda tehnoloogilist piiri, mitte 20. sajandi lihtsat füüsilist tõket. Idapiiri video- ja seirevalve täismahus väljaarendamine, sealhulgas droonituvastussüsteemid maksavad küll palju, aga nende puudumise hind võib osutuda mõõtmatult kallimaks," lausus riigipea.

Riigipea tunnustas kõiki piiril töötavaid inimesi, kelle asjatundlikkus, kohusetunne ja kogemused hoiavad piiri valvatuna ja Eesti turvalisena. „Kordan üle: meil tuleb jätkuvalt näha vaeva, et politseinike ja päästetöötajate palgad oleksid konkurentsivõimelised ning nende varustus ja töötingimused kaasaegsed,“ lisas ta.

„Migratsioon on relv, mida Venemaa ja Valgevene on korduvalt kasutanud ja kasutavad ka praegu meie lõunanaabrite vastu. Eesti politseinikud ja piirivalvurid on mitmel puhul liitlastele appi läinud, ka praegu töötab ESTPOL-i kaheteistliikmeline meeskond Lätis,“ ütles president Karis. 

Riigipea sõnul on meie vastased leidlikud kasutama erinevaid survemeetmeid, lisaks migratsioonile ka selliseid, mida praegu ehk ei oskagi ette ennustada. „Hiljutised juhtumid Rumeenias ja Bulgaarias näitavad, et droonid võivad meiegi piiridel tekitada täiendava väljakutse. Me teame seda ja vastavad arendused on töös, et tõsta droonide tuvastamise ja neutraliseerimise võimekust,“ ütles president Karis.

President Karis külastas reedel ka politsei- ja piirivalveameti lennusalka, mille kaks lennukit ja kolm kopterit teevad pääste- ja sanitaarlende, patrull-lende piirirežiimi tagamiseks, keskkonna-alaseid patrull- ja vaatluslende, keemia- ja kiirgusluuret, metsa- ja rabatulekahjude eirelende, jää- ja agroluuret, aga on osalenud ka paljude metsa eksinud inimeste otsimisel.

Viie aasta jooksul on lennusalga lennukid ja kopterid päästnud sadakond inimest ning on osalenud ka mitmete metsa- ja rabatulekahjude kustutamisel. 

Valitsus plaanib ülejärgmisest aastast maksustada magustatud jooke ehk kehtestada suhkrumaksu, millega teeniks riik aastas ligi 25 miljonit eurot lisatulu, kirjutab ERR.

Milline see magustatud jookide maks täpsemalt tuleb, on aga veel lahtine. Terviseminister Riina Sikkut ütles, et koalitsioon on kokku leppinud vaid põhimõttes, et maksu on vaja.

"See 25 miljonit eurot on tõesti rahandusministeeriumi prognoos ja võttes arvesse neid hinnanguid, mis olid kuus-seitse aastat tagasi tehtud maksuaruteludel, mis see maksu potentsiaal suurusjärgu mõttes oli. Prognoosimine ei ole täppisteadus niikuinii ja antud juhul on ka tegu ligikaudse või oodatava maksutuluga ja konkreetse eelnõu väljatöötamise käigus, kui saavad maksumäärad paika, see prognoos kindlasti täpsustub," ütles Sikkut.

Riigikogu magustatud jookide maksu juba ühe korra varem heaks kiitnud, seda 2017. aasta sügisel Jüri Ratase esimese valitsuse ajal. President Kersti Kaljulaid jättis seaduse aga välja kuulutamata, sest leidis, et see on vastuolus põhiseadusega.