Riigikogu võttis teisipäeval vastu seaduse, mis võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist.

Seni ei tohtinud haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Uue seaduse järgi saab töötaja pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist.

Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.

Lisaks võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi. Praegu on vanemal õigus saada lapse haigestumisel hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva, erandina saavad kuni 60-päevast hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 69 riigikogu liiget.

Aastatepikkuse arendustöö tulemusena sai valmis Tartu teadlaste ja paarisaja Eesti mesiniku koostöös loodud mee DNA-test, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust ning kaitseb tarbija ja tootja huve. 

Mesi sisaldab DNA jälgi kõigist võimalikest organismidest, kellega mesilased ja mesi kokku puutuvad. DNA analüüs tuvastab meest näiteks erinevaid taimi, baktereid, seeni ja putukaid ning annab igale meeproovile unikaalse ning võltsimiskindla DNA profiili ehk sõrmejälje, teatas Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus.

Mee DNA analüüs võimaldab kirjeldada senisest täpsemalt meetaimede koostist ning monitoorida mesilase patogeene ja parasiite. Kahjurite jälgimine DNA tasemel aitab vastavad kolded võimalikult varakult tuvastada, aidates vältida tõsiseid majanduslikke kahjusid. Muuhulgas võimaldab mee kogu DNA profiil tuvastada toote autentsust ja päritolu, andes mesinikule eelise oma mee turundamisel.

Nii võltsingud kui mesilaste haigustekitajad on Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse toidu metagenoomika juhi Kairi Raime hinnangul mee tootmisega seotud valdkonnas kõige põletavamad probleemid. "Meie DNA analüüs võimaldab mee abil monitoorida muuhulgas 20 kõige olulisemat mesilaste patogeeni või parasiiti. Oleme maailmas unikaalsed: taolist kõikehõlmavat analüüsi kusagilt mujalt täna tellida ei saa," märkis Raime.

Kui meetaimede analüüsiks on seni kasutatud õietolmuterade analüüsi mikroskoobiga, siis DNA lähenemine analüüsib mett molekulide tasemel ning tuvastab lisaks õietolmutaimedele ka nektari- ja lehemeetaimed liigi tasemel. Ühe meeproovi analüüs põhineb 10–20 miljoni DNA järjestusel, mille abil saab tuvastada kõiki liike, kelle DNA järjestus on tänaseks teada.

Uue DNA põhise lähenemise arendamiseks annetas oma meeproovi rohkem kui paarsada Eesti mesinikku. Nordmel OÜ kutseline mesinik Peeter Matson kinnitas, et juba testi väljatöötamise etapis tuvastati arvukalt kõrgel tasemel võltsinguid, mida seni olemasolevad testid näha ei suutnud. "Vaid siis on lootust ausale mesindusele, kui mee DNA test võetakse laialdaselt kasutusele. Iga tootja südametunnistuse asi on, et tarbijad saaksid osta päris mett. Lisaks võltsingute tuvastamisele on mesinduse sektorile suureks abiks laiapõhjaline teave meetaimede ning patogeenide kohta," tõi Matson välja olulisema.

Toiduainete valdkond on võltsingutele ahvatlev oma kõrge käibe ning kohati läbipaistmatu tootmise ja tarneahela tõttu. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teenuslabori juhataja ja Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini kaasprofessor Kaarel Krjutškov avaldas heameelt, et lisaks meditsiinile on tipptasemel DNA metoodika jõudnud ka toiduanalüüsi valdkonda. "Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse jaoks omab toidu metagenoomika DNA analüüs avanenud turupotentsiaali, et tagada toiduainete tootja ja edasimüüja jaoks kindlustunne ning aus konkurents," lisas Krjutškov.

Raime sõnul on toidu kogu DNA analüüs innovaatiline ning ülekantav ka teistele toiduainetele. "DNA analüüsi rakendamine mee koostise kirjeldamiseks on väga hästi õnnestunud ja saanud mesinikelt positiivset vastukaja. Sarnast lähenemist on võimalik tulevikus kasutada ka teiste toiduainete puhul, et vähendada võimalusi võltsinguteks ning kaitsta ausat tootjat ja lõpptarbijat," lausus ta.