EESTI ELU

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust selgub, et üha enam Eesti inimesi arvab end keskklassi kuuluvat, samas on oma sissetulekuga rahul vaid 18 protsenti elanikest.

„Kurb on tõdeda, et vaid üks viiest Eesti inimesest on oma sissetulekuga rahul. Sissetulekuga ei ole rahul 38 protsenti elanikest ning need tulemused annavad ettevõtetele ja poliitikakujundajatele väärtuslikku lisateavet, aidates neil paremini mõista inimeste tarbimisharjumusi ja sissetulekuvajadusi,“ sõnas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger. 

Seejuures hindas 10 protsenti uuringus osalenutest kümnepalliskaalal oma rahulolu ühega ja kolm protsenti kümnega. 

„Rahulolu on korrelatsioonis uuringus osalenute sissetulekuga,“ täpsustab Jääger. 36 protsenti vastanutest teenis kuni 1100 eurot, 33 protsenti 1101 kuni 2000 eurot, 19 protsenti rohkem kui 2000 eurot netotulu kuus ning 12 protsendil puudus sissetulek või nad ei soovinud seda avaldada. Keskklassi arvas end kuuluvat pea pool vastanutest ehk 49 protsenti.

Viimaste aastatega on muutunud inimeste arvamus keskklassi kuulumise kohta. Kui 2022. aastal arvasid uuringus osalenud, et keskklassi kuulumiseks peab teenima keskmiselt vähemalt 1884 eurot kuus, siis nüüd on see näitaja kasvanud 2100 euroni. See viitab suurenenud ootustele, sest tõusnud on ka elukallidus. „Soov teenida enam väljendub ka nende hulgas, kes arvavad end keskklassi kuuluvat. Täpsemalt pole 23 protsenti end keskklassi liigitavatest elanikest oma sissetulekuga rahul,“ lisas Jääger. 

Statistikaameti andmetel oli keskmine netokuupalk 2024. aasta teises kvartalis 1577 eurot, netopalga mediaan oli selle aasta teises kvartalis 1345 eurot. Võrdluseks, 2022. aasta teises kvartalis oli keskmine netopalk 1347 eurot ja netopalga mediaan 1138 eurot.

Kuigi keskklassi ennast liigitavate inimeste sissetulekud on aastatega kasvanud, on kallinenud ka kaubad ning suuremate ostude jaoks on ikka vaja pingutada. 

Uuringust selgub, et 26 protsenti vastanutest saab lubada suuremat finantsvabadust, eelkõige jõukad ja kõrgem keskklass, aga ka iga kolmas keskklassist. Enamik  ehk 57 protsenti elanikest, ka neist, kes liigitavad end keskklassi, peavad suuremateks ostudeks aga säästma. Vähe ehk kolm protsenti on neid, kes saavad endale lubada luksuslikumaid asju, näiteks kaubamärgiga riideid või uut autot, ning vaid ühel protsendil vastanutest puuduvad rahalised piirangud täielikult. 

„Kuigi saame tõdeda, et 2022. aastal läbi viidud uuringu tulemustega võrreldes on end vaeseks liigitavate inimeste hulk langenud nelja protsendipunkti võrra, siis muret valmistab asjaolu, et kaks protsenti vastanutest iseloomustab oma leibkonda väitega, et sageli ei jätku raha isegi toidu jaoks, ning 16 protsenti väitega, et vahendeid jätkub vaid kõige olulisemate vajaduste katmiseks,“ ütles Jääger.

Ta lisaa, et inimeste tunnetusliku tagasiside kõrval tuleks tervikpildi saamiseks arvestada ka statistikaameti andmeid. Nimelt on viimaste näitajate järgi absoluutses vaesuses elavate inimeste arv hoopis kasvanud. 2022. aastal elas absoluutses vaesuses 3,5 protsenti Eesti elanikkonnast ja suhtelises vaesuses 22,5 protsenti.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis läbi Norstat 2024. aasta juunis. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 15–74 eluaastat.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusotsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.