EESTI ELU

Riigikogu lükkas lesepensioni eelnõu tagasi

Riigikogu lükkas lesepensioni eelnõu tagasi

Riigikogu lükkas kolmapäeval esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, millega sooviti kehtestada lesepension, et toetada üksikute pensionäride toimetulekut.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 42 ja selle vastu hääletas 13 riigikogu liiget.

Lesepensioni oleks eelnõu kohaselt saanud määrata vanaduspensionieas inimesele, kelle abikaasa, kellega ta on abielus olnud vähemalt 10 aastat, on tema vanaduspensioniea saabumise või vanaduspensionile minemise ajaks surnud.

Eesti keelab Venemaa mootorsõidukite sisenemise

Eesti keelab Venemaa mootorsõidukite sisenemise FOTO: Aigar Nagel

Eesti keelab kolmapäeval kella 10-st alates välispiirilt Eestisse sisenemise Venemaa Föderatsiooni numbrimärki kandvatel mootorsõidukitel, kuna need kuuluvad sanktsiooni kohaldamisalasse.

Sellega järgib Eesti Euroopa Komisjoni poolt 8. septembril avaldatud Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide täiendavat tõlgendust, mille kohaselt ei ole Venemaa Föderatsioonis registreeritud mootorsõidukitel enam lubatud siseneda Euroopa Liidu territooriumile.

„Venemaa vastaste sanktsioonide eesmärk on üks - sundida agressorriiki taanduma oma riigipiiridesse. Kuivõrd Euroopa Komisjon kehtivat sanktsiooni äsja täiendavalt selgitas ja Eesti peab vajalikuks kasutada kõiki võimalusi, et Venemaale agressiooni hinda tõsta, leidsime Läti ja Leeduga ametiasutustega konsulteerides, et ühiselt sanktsioone kehtestades on piirangud kõige mõjusamad,” ütles siseminister Lauri Läänemets.

Mootorsõidukiga sisenemise keeld kehtib sõltumata selle omaniku või kasutaja viibimise alusest Eestis või Euroopa Liidus.

Venemaa Föderatsiooni numbrimärki kandvatel mootorsõidukitel lubatakse välispiiri kaudu Eestist lahkuda või ületada Euroopa Liidu sisepiire.

Venemaa Föderatsiooni numbrimärki kandva sõiduki jõudmisel piiripunkti viib maksu- ja tolliamet läbi vastavad protseduurid. Mootorsõiduki kasutajal või omanikul tuleb koos autoga Venemaale tagasi pöörduda või ületada piir ilma selleta.  

Päästeamet tunnustas aumärgiga 121 silmapaistvalt tublit inimest

Päästeamet tunnustas aumärgiga 121 silmapaistvalt tublit inimest FOTO: Rasmus Kooskora

Siseminister Lauri Läänemets ja päästeameti peadirektor Margo Klaos tunnustasid teisipäeval päästeteenistuse aumärgiga 121 silmapaistvat inimest, kes on viimase aasta jooksul päästnud keerulistes oludes inimelusid, äratanud tähelepanu erilise hoolivuse ja vaprusega ning on oma tegemistega andnud märkimisväärse panuse päästevaldkonda. 

Elupäästja medali sai 66 inimest, nende seas lisaks kutselistele ja vabatahtlikele päästjatele, politseinikele ja teistele päästevaldkonna töötajatele ka 15 eraisikut. Kaks elupäästemedalit anti tänavu välja eriklassis. Eriklassi medal antakse välja alates neljandast elupäästmisest. Sündmused, mille käigus elusid päästeti, panid proovile julguse nii tules, vees, kõrgustes kui ka psühholoogiliselt keerulistes olukordades. 

Siseminister Lauri Läänemets tõi tänukõnes välja, et päästeteenistust ja sisejulgeoleku loojaid ei tohi võtta iseenesestmõistetavalt või näha riigieelarves kulureana. „Iga töö, mida ühiskonnas vajame, loob väärtust ning ilma turvalisuse tagajateta ja julgete inimesteta riik ei püsiks. Igapäevaselt ohtude ennetamise, tervise, elude ja vara päästmisega tegelejad väärivad kahtlemata austust ja tunnustamist. Aga väärivad ka igapäevast märkamist ja head  töötasu, et päästevõimekus püsiks. Ning eriti suur lugupidamine muidugi tänastele kangelastele, kes on julgelt ja otsustavalt tegutsenud teise inimese elu päästmisel olukordades, kus professionaalide abi jäi sel hetkel kaugeks,“ sõnas siseminister Läänemets. 

„Kõiki tänaseid medalisaajaid ühendab soov ja tegutsemisvalmidus, et luua ohutum ja tervem ühiskond. Võime end tunda turvaliselt, sest on inimesed, kes lähevad igal hommikul või õhtul tööle selleks, et vastuse saaks iga telefonikõne, mis tehakse numbrile 112 ning et abi saabuks igale sündmusele, kus seda vajatakse. Elupäästjamedali saajaid iseloomustavad märksõnad on tähelepanelikkus ja vaprus. Otsus tegutseda, nähes vee alla vajuvat inimest või akendest tulevat suitsu, on imetlusväärne. Empaatiat, mida nõuab teise inimese ära kuulamine, ei saa ülehinnata. On suur privileeg tunnustada meie tublisid töötajaid, häid partnereid ja julgeid elupäästjaid,“ ütles päästeameti peadirektor Margo Klaos.

Aumärkidega tunnustati ühtekokku 121 inimest. Lisaks elupäästemedalitele anti üle kaks päästeteenistuse kuldristi, kaheksa päästeteenistuse hõberisti ning 45 päästeteenistuse medalit. 

Elupäästja esimese klassi medali sai Hans Terasmaa ning elupäästja medali eriklassi Rein Lomp ja Jüri Simoniš. Elupäästja teise klassi medali said Siim Malvam, Harry Kleinberg, Margus Pent, Kristo Kallissaar, Mart Mandel, Madis Volt, Janar Moorits, Kert Jurtom ja Rait Vill.

Päästeteenistuse kuldristi said Ain Pettai ja Andres Tartu. Päästeteenistuse hõberisti said Marek Kukk, Aleksandr Dobrovolski, Valeri Morozov, Villu Ilves, Pavel Tarassevitš, Helmut Hiietamm, Karin Viitma ja Allan Bogdanov.

Päästeteenistuse aumärke on antud välja alates 1998. aastast. Aumärke antakse üle kaks korda aastas: Eesti Vabariigi sünnipäeva ajal veebruaris ning organiseeritud tuletõrje aastapäeva ajal septembris.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD