EESTI ELU
MTÜ Slava Ukraini, mis on alates 2022. aastast pakkunud Ukraina sõjaväele elu säästvat ja päästvat abi, lõpetab oma tegevuse rahaliste vahendite puudumise tõttu 2024. aasta lõpuga ning oktoobrist detsembrini viib organisatsioon ellu veel pooleliolevad projektid.
"Organisatsiooni tegevuse lõpetamise otsus on tingitud annetuste kokkukuivamisega. Tahame tänada kõiki, kes on keerulisel hetkel meie kõrval olnud ja meid toetanud. Teie abiga oleme saanud aidata tuhandeid inimesi ja päästa Ukraina sõdurite elusid," ütles MTÜ Slava Ukraini tegevjuht Anu Viltrop.
Alates 2023. aasta algusest on MTÜ Slava Ukraini on kogunud ligi 1,1 miljonit eurot annetusi.
MTÜ on saatnud Ukrainasse 33 guerilla-kiirabi, 4 ATVd koos haagisega ning pakkunud 10 guerilla-kiirabile järelhooldust. Üks guerilla-kiirabi on veel teel Ukrainasse, samuti saatnud Ukrainasse ühe külmutusauto surnud sõdurite transportimiseks, ligi 24 000 euro eest vereülekandeseadmeid, sealhulgas veresoojendajad, veregrupitestid, spetsiaalsed kandekotid, mitmesugused simulaatorid, PULSEle kvaliteetsete vereülekande koolituste läbiviimiseks. Koolitused panustavad vereülekandevõimekuse loomisse ja juurutamisse rindeäärsetes stabiliseerimispunktides.
MTÜ on koostöös PULSEga pakkunud lahingumeditsiini koolitusi 8619 Ukraina sõdurile, tänu millele on neil võimalik päästa enda või oma kaassõduri elu. Hinnatakse, et iga elupäästvad oskused omandanud sõdur suudab säästa kuni kümme elu.
MTÜ on saatnud koostöös kaitseväega Ukrainase 24 000 purki Milspray kamuflaažvärve, üksustele ligi 11 400 euro eest taktikalise meditsiini seadmeid.
Koostöös Kaitseliiduga on MTÜ 98 898 euro eest soetanud snaipriüksustele vajalikke seadmeid (vaatlusseadmed, kaugusmõõtjad ja droonid), vahendanud lahkete inimeste annetatud sõiduautosid, esmaabivahendeid,villaseid sokke ja muud.
Restardi läbinud organisatsioonist jääb maha mitmeid praktikaid, mida MTÜ soovitab juurutada kõikidel annetusi koguvatel organisatsioonidel: igakuised ülevaate annetajatele ja meediale, üksikasjalikult finantskulude esitlemine avalikkusele ning vabatahtliku finantsauditi läbimine aruandeaasta lõpus.
"Ma tänan väga nõukogu, kolleege, toetajaid, annetajaid ja vabatahtlikke imelise panuse ja pühendumise eest. Teie abi on olnud väga oluline ning aidanud olulisel määral Ukraina sõjaväge," lisas Viltrop.
Ukraina sõjaväe abistamine jätkub teiste vabaühenduste toel edasi, neid on ainuüksi Eestis mitmeid kümneid.
MTÜ Slava Ukraini asutasid 2022. aastal Johanna Maria Lehtme, Janeli Sundja ja Elo Laura Aaspõllu.
Mullu kevadel tekkis kahtlus, et MTÜ on annetatud raha väärkasutanud. Kahtlustuse põhjustas MTÜ 1,5 miljoni euro suurune ülekanne Ukraina koostööpartneriga seotud firmale IC Construction.
Mullu mais käivitas riigiprokuratuur kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb omastamist. Sama asja uurivad ka Ukraina õiguskaitseasutused.
Lehtme on raha väärkasutust eitanud. Prokuratuuri kinnitusel on Lehtme tänavu augustis ülekuulatud ja menetlus jätkub.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) eestvedamisel toimuv protestiaktsioon “Jätku leiba!” seiskab neljapäeval kell 12.30-12.40 töö kohvikutes, restoranides ja majutusasutustes üle Eesti, et juhtida tähelepanu valitsuse liialt jõulisele maksupoliitikale.
“Me ei saa vaikimisi nõus olla, et Eesti inimene maksab makse rohkem kui teised Euroopa elanikud ning vaba aja veetmise võimalused muutuvad seeläbi enamiku jaoks liiga kalliks. Me ei saa pealt vaadata, kuidas ekspordi suurendamise ja ettevõtluse edendamise asemel tõstab riik pelgalt makse, mitte ei panusta majanduse taastamisse?” sõnas EHRL-i tegevjuht Killu Maidla.
Tema sõnul soovitakse “Jätku leiba!” nii Eesti inimestele kui ka riigi majandusele tervikuna, mis on ühiskonna heaolu vaate ja riigi maksulaekumisega otseses seoses.
Lisaks soovitakse aktsiooni raames juhtida tähelepanu sellele, et Eesti turism ei ole kriisidest taastuda jõudnud ja riik loobub läbi maksukeskkonna halvendamise turismitulu teenimisest loovutades selle teistele riikidele. “Kriiside ajal vajab toitlustus- ja majutussektor jätkusuutlikku majanduskeskkonda ning soov “jätku leiba!” annab edasi mõtte, et peame meeles meie igapäevases elus olulist sektorit ning anname neile võimaluse areneda ja konkurentsivõimelise hinnaga teenuseid pakkuda. See toetab mitte ainult sektorit, vaid Eesti riigi konkurentsivõimet tervikuna,” sõnas Maidla.
Praegune majutuse käibemaks on Euroopa keskmine, kuid selle tõstmine 13 protsendi peale alates järgmisest aastast teeb Eestist ühe kalleima majutusmaksuga riigi Euroopas. Toitlustussektori käibemaks tõusis juba sel aastal kaks protsenti ning tõuseb järgmise aasta jooksul veel sama palju. 24-protsendilise käibemaksumääraga on Eesti restoranisektor Euroopa keskmisest kogunisti kaks korda rohkem maksustatud.
“Külalislahkuse sektor taotleb konkurentsivõimelist majanduskeskkonda, mille oluline osa on maksukonkurents. Ühe lahendusena võiks kaaluda sarnast süsteemi muu Euroopaga, kus toitlustusteenustele on töömahuka ja madala kasumimarginaliga sektori toetamiseks määratud madalam käibemaksumäär,” sõnas EHRL-i tegevjuht.
Järgmisel aastal ees ootavad maksutõusud suurendavad järjest kasvanud elukallidust veelgi ning selle tõttu kannatavad eelkõige Eesti inimesed. Ostuvõime langus on märgatav ja mõjub rusuvalt mitte ainult ettevõtetele, vaid eelkõige inimestele endile. Sektor kutsub üles liituma protestiaktsiooniga ka kõiki, kes tunnetavad valitsuse maksuotsuste negatiivset mõju.
Külalislahkuse sektori protestiaktsioonid toimuvad üheaegselt kõigis kolmes Balti riigis. Läti ja Leedu ei ole ette võtnud üldiseid maksutõuse, ka majutuse käibemaks püsib seal muutumatuna - Lätis on see 12 protsenti ja Leedus üheksa protsenti. Küll aga on neiski riikides toitlustusteenus sarnaselt Eestiga kõrgemalt maksustatud kui mujal Euroopas ja seoses tooraine ning tööjõukulude tõusuga, on nemadki mures oma teenuste konkurentsivõime säilitamise pärast. Läti ja Leedu ettevõtjad korraldavad lisaks tööseisakule ka protesti valitsushoonete ees. On oluline märkida, et Eestis ei ole külalislahkuse sektor varasemalt protestiaktsioone korraldanud – see on esimene kord kui näidatakse ühiselt meelsust riigis toimuva vastu.
- Karis: ärme lämmata põllumeest ülemäärase reguleerimisega
- Pevkur valitsuse 100-st päevast: riigikaitse on prioriteet
- Kohus ei rahuldanud lapsevanemate kaebust Mõniste kooli muudatustele
- 2027. aasta vanaduspensioniiga on 65 aastat ja üks kuu
- Naised ei kipu karjäärisuunana ettevõtlust valima
- Keskkonnaagentuur prognoosib heitlike ilmade peatset saabumist
- Eurojackpoti võit tõi Eestisse ligi 700 000 eurot
- Kolmandik eestimaalastest ei huvitu säästude investeerimisest
- Korteriühistutele avaneb rekordmahus renoveerimistoetust
- Eesti läheb pühapäeva öösel taas üle talveajale
- Nädalaga haigestus koroonasse 867 ja grippi neli inimest
- Kelmid tüssavad ohvreid jätkupettuste kaudu
- Rahandusminister Jürgen Ligi umbusaldamine kukkus läbi
- Ravimiregistri viga mõjutas suvel teatud ravimisoodustusi
- Ka kolmas kohtumine ei toonud alampalga osas kokkulepet
- Ministeerium: tuleva aasta riigieelarve on varasemast läbipaistvam
- Vaid viiendik eestimaalastest on sissetulekuga rahul
- Parempoolsed: Jürgen Ligi tunnistas julgeolekumaksu pettuseks
- Eelarve peidab koalitsiooni miljonitesse ulatuvaid katuserahasid
- USA üksus eelistab Reedo linnaku asemel elu konteinerites
- Juba ülejärgmisel aastal ähvardab hulk uusi makse
- Talvisel perioodil kasutatavad lamellrehvid peavad omama kolme mäetipu ja lumehelbe tähist
- Kolmandas kvartalis registreeriti üle 6000 uue .ee domeeni
- Oktoober on rahvusvaheline rinnavähi vastu võitlemise kuu
- 39 protsenti kulutab jõuludele sama palju kui mullu
- Riskirühmadele mõeldud gripivaktsiin on kohal
- Kultuuritöötajad kogunevad riigikogu ette piketile
- Ligi 880 noort siirdub ajateenistusse
- Võrumaa loometalgud võitis Tamula ranna ligipääsetavust parandav idee
- Riigikohus: tööriiete vahetamise aeg võib olla tööaeg
- Augusti maksulaekumine kasvas 9 protsenti 1,16 miljardi euroni
- Järgmine avatud talude päev peetakse juuli keskel
- Eelnõu sisse oli peidetud pedofiilide elu kergendav jupp
- Tervishoiutöötajate palk suurenes oluliselt
- Riigikogu seadustas intellektipuudega inimeste päeva- ja nädalahoiu
DIGILEHED
LOE VEEL
VIIMATI LISATUD

FOTOD Kauplejate jaoks algas Lindora laat juba eelmisel nädalal
27.10.2025 1 kommentaar ELU JA KULTUUR
ARVAMUS
KRIMI



















































.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/16/Voru juhtus onnetus magaziin parklas kus auto vastu seina porutas (12).jpg?width=2023&height=1349)

















.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/14/kutsealused (10).jpg?width=2029&height=1476)





.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/09/Voru Lasteaed Punamutsike sarikapidu (6).jpg?width=2023&height=1137)







































Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Uuest aastast jõustub sularahaga maksmisel ümardamisreegel ">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Käesoleva aasta kevadel sai heakskiidu eelnõu millega kehtestatakse poodides sularahaga maksmisel ümardamisreegel ning alates 1. jaanuarist 2025 vahetusrahana enam 1- ja 2- sendiseid tagasi ei anta.
See tähendab, et poed hakkavad kassas sularahaga tasumisel ostukorvi lõppsummat ümardama matemaatiliselt lähima 5 sendini. Ümardamisreegli kohaselt ostusumma mis lõpped 1,2,6 või 7 eurosendiga ümardatakse allapoole. Selline summa mis lõpeb 3,4,8 või 9 eurosendiga aga ülespoole.