EESTI ELU

Automaksu toetavad kõige enam valitsuskoalitsiooni erakondade valijad

Automaksu toetavad kõige enam valitsuskoalitsiooni erakondade valijad

Üle poole võimuliitu kuuluvate Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijatest toetab valitsuse kavandatavat automaksu, samas valdav enamus Eesti inimestest on automaksu kehtestamise vastu, selgub Kantar Emori läbi viidud uuringust.

Iga neljas inimene vastas, et toetab kas täielikult või pigem toetab automaksu, 70 protsenti inimestest märkis, et pigem ei toeta või ei toeta üldse. Vastajate seas oli viis protsenti ka neid, kes ei osanud vastata. 

59 protsenti on toetajaid Reformierakonna valijate seas, seal hulgas iga kümnes neist vastas, et toetab seda ideed täielikult. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajate seas toetab ideed napilt üle poole ehk 53 protsenti inimestest ning nende seas on 21 protsenti neid, kes toetavad ideed täielikult. Eesti 200 valijate seas on toetus juba selgelt alla poole ehk 38 protsenti. Riigikogus esindatud erakondadest on toetus automaksule kõige madalam Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valijate seas, moodustades vaid neli protsenti. Isamaa Erakonna valijate seas on toetajaid viis ja Keskerakonna valijate seas seitse protsenti.  

Auto on olemas 78 protsendil vastajatest ning autoomanike seas on enam neid, kes on automaksu kehtestamise vastu. Sealjuures ühe auto omanikest on vastu 73 protsenti inimesi, kahe või enama auto omanikest 79 protsenti. 

Põhimõttelisi toetajaid, kes vastasid „toetan täielikult“, on 16 protsenti noorimas vanusegrupis ehk 15-24-aastaste hulgas. Nii selles kui ka vanusegrupis 25-34 on toetajate osakaal kokku 36 protsenti. Toetajaid on keskmisest enam ka kõrgharidusega inimeste ja Tallinna elanike seas. 

Kantar Emor viis uuringu läbi perioodil 10.-16. august. Kokku osales veebi teel tehtud uuringus 1152 Eesti elanikku vanuses 15-84 aastat.

Nursipalu avatehing oli turuhinnast kaks korda kallim

Nursipalu avatehing oli turuhinnast kaks korda kallim FOTO: Aigar Nagel

Kaitseministeeriumi väitel omandas riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) Nursipalus esimese hoonestatud kinnistu turuhinnast viis korda kallimalt, siis Postimehe analüüs näitas, et vara eest maksti tegelikult vaid kaks korda rohkem. 

Ministeerium teatas, et ostis esimese kinnistu poole miljoni euroga, mis olevat turuväärtusest pea viis korda suurem. «Tehingu suurus koos kõigi hüvitistega kujunes turuväärtusest pea viis korda suuremaks. Täiendava hüvitisena kinnisasja omandamise kokkuleppe saavutamise eest sisaldab tehing ka 20 protsenti motivatsioonitasu ja 10 protsenti lisatasu, sest see puudutab eluhoonet,» teatas ministeerium.

Üks tähelepanelik inimene juhtis sotsiaalmeedias tähelepanu asjaolule, et turuhind + 20 protsenti + 10 protsenti ei ole viiekordne hind. Näiteks 100 000 + 20 000 + 10 000 = 130 000, mitte 500 000, mille riik väidetavalt välja käis.

Naiskodukaitse jõuproovi võitsid Võrumaa naised

FOTO: Naiskodukaitse Võrumaa ringkond

Pärnus 18. ja 19. augustil toimunud üleriigiliselt Naiskodukaitse (NKK) side- ja staabieriala võistluselt naasis esikohaga Võrumaa esindus, teiseks jäi Sakala ning kolmandaks Tallinna ringkond.

Kaheksandat korda toimunud side- ja staabierialavõistluse korraldas NKK Pärnumaa ringkond, 20 kilomeetrisele rajale läks 12 võistkonda. Kontrollpunkte oli 14, neljaliikmelised võistkonnad lahendasid neis ülesandeid, näiteks taastasid välitingimustes raadioside, kirjutasid pimekirjas teksti, edastasid üle veetakistuse helisignaaliga morsetähestikus sõnumi, suusatasid liival, lasksid vibu. Kui võistkond jõudis kontrollpunkti pärast ettenähtud ülesande algusaega, ei lubatud nelikut võistlusjuhendist lähtudes ülesannet täitma ning kirja läksid karistuspunktid. Võistkonnad said endale Pärnu topograafilise kaardi, mobiiltelefonide ja nutikellade kasutamine oli keelatud.

FOTO: Naiskodukaitse Võrumaa ringkond

Võistlus avati Kaitseliidu Pärnumaa maleva alal Eametsas reede hilisõhtul ja start anti laupäeva teisel öötunnil. Esikoha saanud Võrumaa võistkond näis lähtuvat ringkonna laulu „Võrumaa naiste veri ei värise” sõnadest, sest ringkonna instruktori Ruth Maadla ja liikme Maie Vumba sõnade kohaselt oli rada oma kontrollpunktidega hästi üles ehitatud, kaasa antud kaart arusaadav ja võistlusformaat paras.


Võistkonnas Laura Järvpõld, Maie Vumba, Ruth Maadla ja Reili Jäädmaa. Esindajana Karme Hain

„Rõõm on kindlasti suur, aga kinnituse sai tõsiasi, et kui rajal on lõbus ja meeskonnal on tore olla, siis kipuvadki võidud tulema,” sõnas Vumba, kui ta oli tiimikaaslastega vastu võtnud esikoha medalid ja meened. 

Sakala ringkonna esinaine Jane Särg on käinud Pärnuga kokku viiel side- ja staabierialavõistlusel. Seekordse plussina nimetas ta seda, et kontrollpunktide läbimise ajad olid hästi paigas, võistkonnad jõudsid tagasi enam-vähem ühel ajal ja polnud vaja tunde kellegi järel oodata. 

Sakala ringkonna aseesinaine Tiiu Sommer rääkis, et talle pakkus enda proovile paneku kõrval huvi, kuidas on ülesanne üles ehitatud, juhend sõnastatud ning kuidas neist ühte moodi aru saada. Mõnelgi juhul nad kahtlesid, kas lahendus saab olla nii lihtne ning hakkasid üle genereerima, sest ollakse harjunud keeruliselt mõtlema.

Side- ja staabieriala võistluse peakorraldaja, NKK Pärnumaa ringkonnas side- ja staabierialagrupi juht Kairi Tilsen ütles, et Võrumaa võistkond oli tugev erialateadmiste poolest, aga kindlasti ka tiimina, sest sellel võistlusel olid määravad teadmised ja taibukus. „Võistlema tulles ongi peamine, et kõike tehakse ühiselt ja rõõmuga, üksteist toetades,” avas Tilsen võidu tagamaid.

Üleriigilise võistluse ettevalmistamine algas Pärnumaa ringkonnas jaanuarist, toimkond kaasas abiks Kaitseliidu ning Noored Kotkad ja Kodutütred, kes olid abiks kontrollpunktides. „Vaatamata sellele, et võistlus toimus suhteliselt lühikese aja vältel ja ka öötundidel, olen kuulnud palju positiivseid sõnu, aga me loeme võistkondade tagasisidet, mida nad andsid meie kontrollpuntide ja korralduse kohta,” mainis Tilsen võistluse lõpetamise järel.

Naiskodukaitse on üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mille eesmärk on naiste kaasamine riigikaitsesse ning laiemalt kogu ühiskonna turvalisemaks muutmisse. Igal liikmel on kindel roll kriisi- ja sõjaajal. Naiskodukaitsjad saavad osaleda sõjalises riigikaitses, kuuludes Kaitseliidu poolt ettevalmistatavatesse üksustesse. Praeguse seisuga on Naiskodukaitses enam kui 3800 liiget.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD