EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Eestis müüdi tunamullu inimese kohta 1066 sigaretti">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Eestis müüdi 2022. aastal Eestis 1,42 miljardit legaalset sigaretti, mis teeb iga elaniku kohta keskmiselt 1066 sigaretti aastas.
Sotsiaalministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tellimusel valminud uuringu põhjal kaotasid Eesti elanikud 2022. aastal alkoholi- ja tubakatoodete tarvitamisega 112 000 eluaastat.
Kantar Emori värskest poliitikute usaldamise uuringust selgub, et Eesti elanikud usaldavad valitsuse liikmetest jätkuvalt enim kaitseminister Hanno Pevkurit, kellele järgnevad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning peaminister Kaja Kallas - kõikide ministrite keskmine usaldusväärsus langes märtsis 21 protsendilt 17 protsendile.
„Jätkuvalt on usaldusväärseim riigi julgeoleku eest vastutava valdkonna minister Hanno Pevkur, kelle esinemisi ja väljaütlemisi iseloomustab üldiselt tasakaalukus ning rahulikkus. Tal puuduvad ka otsesed konfliktid teiste poliitikute ja meediaga,“ kommenteeris Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog. „Olulise languse tegi uuringu küsitlusperioodil viimaseid nädalaid ametis olnud justiitsminister Kalle Laanet, kelle usaldusväärsus langes 22 protsendilt 13-ni. Tema usaldusväärsuse languse tingis sattumine mitmesse skandaali,“ lisas Voog.
Valitsuspoliitikute usaldusväärsuse pingereas esikohal olevat Pevkurit usaldab 30 protsenti Eesti elanikest ning teisel kohal olevalt Kristina Kallast 26 protsenti. Sealt edasi tulevad väikeste protsendipunktide vahedega peaminister Kaja Kallas 21 protsentiga, siseminister Lauri Läänemets ja terviseminister Riina Sikkut mõlemad 20 protsendiga, välisminister Margus Tsahkna ja kultuuriminister Heidy Purga mõlemad 18 protsenduiga ning kliimaminister Kristen Michal 17 protsendiga. Nüüdseks endist justiitsministrit Kalle Laanetit ja regionaalminister Madis Kallast usaldab 13 protsenti ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalot 10 protsenti Eesti elanikest. Kõige väiksem on inimeste usaldus endiselt majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning rahandusminister Mart Võrklaeva suhtes, keda usaldab vastavalt kaheksa ja seitse protsenti.
Andmed põhinevad Kantar Emori läbi viidud üle-eestilise esindusliku valimiga uuringul, mis viidi läbi veebi teel 14.-20. märtsil. Küsitleti 1215 Eesti elanikku vanuses 16+.
Vastajatele anti ette poliitikute nimekiri ja neil paluti hinnata, keda nad sealt usaldavad. Tegemist on Kantar Emori algatusel tehtava korduvuuringuga.
- Enamus inimesi võtaks Vene kodanikelt KOV-ide valimise õiguse
- Enamus inimesi peab pensionide tulumaksustamist eakate petmiseks
- Vähenemas on valmisolek rohetoodete eest rohkem maksta
- Tervishoiutöötajaid ootab aprillist kopsakas palgatõus
- Koolipäeva algus võib nihkuda kella üheksale
- Pea pooled kardavad töö kaotamist tehisarule
- Limonaadimaksu juurutamiseks kulub riigil viis miljonit eurot
- Kohus peatas Nursipalu harjutusvälja raadamistööd
- Avatud talude päev kutsub talusid osalema
- Võrus oodatakse ajalooliste hoonete omanikke osalema projektis
- Kohus mõistis Keskerakonna, Korbi ja Tederi süüdi
- Puukentsefaliidi juhtude arv on pea kolmekordistunud
- Üle poolte Eesti naistest hoiavad oma finantse mitmes pangas
- Veebruaris sündis Eestis 790 last
- Selgusid riigikogu superkulutajad
- Järgmisel aastal jõustuvad uued hoonete energiatõhususe nõuded
- Europarlament tahab ohjata eksitavat rohereklaami
- Noored soovivad teenida 1899 eurot kätte
- Antsla vald soovib laenata 1,4 miljonit eurot
- Võru keskväljakule plaanitakse tuua NATO sünnipäevaks tank
- Nursipalu harjutusväljal algavad laiendamise ettevalmistustööd
- Andrus Veerpalu sai Haanja maratonil disklahvi
- Haigete laste vanemad võivad peatselt saada 60-päevase hoolduslehe
- Võrokesed tahavad rahavastikuregistri valikusse nelja murdekeelt
- Hooajaline depressioon: kuidas kevade alguseni vastu pidada?
- Keskkonnaamet saadab Ukrainasse 19 sõidukit
- Veokite piirisaba Venemaale venis kolme nädala pikkuseks
- Võrru rajatav IT-kool kood/Võru saab majutuskohad spordikooli majas
- Riik tahab järgmisest aastast tõsta riigilõive
- Riigikogu võttis vastu vangidele rohkem internetti lubava seaduse
- Palgad kasvasid 2023. aastal 11,3% - info ja side valdkond teenib enim
- Nursipalu harjutusväljaku laienduse uuring keskendub majanduslikule kasule, mitte elanike heaolule
- Vangide arv vähenes mullu esmakordselt alla 2000
- Põhjanaabrite sügeliste laine võib ka Eestisse jõuda
- Isamaa pöördub kavandatava automaksu tõttu presidendi poole
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/30/politsei auto (6).jpg?width=1280&height=853)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/05/05/pommiahvardus voru kesklinna kool (3).jpg?width=2023&height=1138)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/18/Aasta kool (4).jpg?width=2023&height=1349)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. 18-25-aastased on kerge saak rahapesuskeemidesse värbamisel">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.SEB kinnitusel näitab praktika, et 18-25-aastased noored on rahapesuskeemidesse värbamisel petturitele lihtne sihtmärk.
SEB Turbekeskuse turbejuhi Kätlin Kuke sõnul võiks ju arvata, et Z-generatsiooni noored teavad tänapäeva tehnikavidinatest kõike. "Siiski oleks naiivne eeldada, et neile on seejuures kaasa sündinud küberturvalisuse geen. Kuna noortel enamasti säästude kogum puudub, proovivad petturid neid skeemides võõra raha vahendajatena ära kasutada," rääkis Kukk.
Tema sõnul on puudulik teadlikkus, kiirustamine, liigne usaldatavus ja pinnapealsus vaatamata noorte digipädevusele põhjusteks petturite skeemide õnge langemisel. SEB viimase kuue kuu pettusjuhtumite statistika näitab noorte vaates negatiivset trendi. Kui kuni 17-aastased moodustavad kogu avastatud pettusjuhtumite ohvrite arvust vaid kaks protsenti, siis vanusegrupis 18-25 tõuseb avastatud juhtumite arv juba 10 protsendini.