Võru linn tähistab oma 239. sünnipäeva reedest pühapäevani  traditsiooniliste linnapäevadega.

Kolme päeva vältel pakutakse traditsiooniliselt muusikaelamusi, palju sporti ja tantsu, harivaid jalutuskäike jutuvestjate seltsis, laadamelu ja palju muud. Avatud on hulk näitusi.

Valdav osa linnapäevade üritustest toimub Võru keskväljakul, ent huvitavaid tegevusi leiab ka mujal linnaruumis - Tamula rannas, kultuurimajas, raamatukogus ja tenniseväljakutel.

Linnapäevade raames toimuv XXVIII festival "Võru Vaskpillipäevad" algab juba kolmapäeval, pakkudes kolmapäevast pühapäevani terve rea kontserte linna eri paigus.

Reedel kell 10-19 on Võrumaa keskraamatukogus avatud mitmekesist kultuuriprogrammi pakkuv Ukraina kohvik, kus aktuaalseid teemasid käsitlevad luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuh, ansambel Vilno ning Lasva näitering. Kell 17 oodatakse Kreutzwaldi aias ajarännakule neid, kes soovivad olla publikuks 1868. aastal toimunud kahe eesti kirjanduse ja kultuuri suurkuju - Lauluisa ja talle külla tulnud Lydia Koidula - kohtumisele. Teretulnud on osalemine ajastule kohases rõivastuses, ent kohtumisest saavad osa võtta kõik, kes soovivad olla Kreutzwaldi pere külalised ja kaasa lüüa.

Samal õhtul antakse keskväljakult start linnapäevade spordisündmustele, kui toimub 7. ummamuudu liina üüjuusk. Kavas on neli distantsi: mudilaste jooks algab kell 20.35 ja minijooks kell 21, kell 21.30 antakse start põhidistantsile ja lühirajale ning kõndijatele. Sportlikku meeleolu aitab alates kella 19.30-st luua Võru Vaskpillipäevade Big Bänd Siim Aimla juhatusel.

Laupäeval kell 9 algab keskväljakul laadakauplemine ja kell 10 toimub linnapäevade ametlik avamine. Kell 10.30-15.30 jätkuvad sportlikud tegevused Võru keskväljakul laadarahva spordiloosiga ja kell 16.30 traditsioonilise Võru linna 1784 meetri pikkuse teatejooksuga. Tutvustatakse erinevaid spordialasid ja tantsuliike, avatud on laste loomingu ala, Tartu tänaval pangahoone ees vanatehnika näitus ning Tamula rannabangalos JJ-Street Tantsukooli noorteala.

Kell 16 kostitatakse linnarahvast ja külalisi keskväljakul suure sünnipäevatordiga. Õhtut jäävad lõpetama kontserdid: kell 17 algab Kandles tänavu juunis meie seast lahkunud trompetisti, dirigendi ja muusikapedagoogi Aavo Otsa mälestuskontsert. Kell 20 esinevad Tamula järvelaval Metsatöll ja Eesti rahvusmeeskoor, kontserdi eel antakse samas pidulikult üle tänavune Võru linna teenetemärk ning toimub konkursside "Kaunid kodud 2023" ja "Lilleline Võru" parimate tunnustamine. Kell 22 toimub Võru keskväljakul muusikavideo "Ummamuudu maa" esmaesitus ja algab rahvapidu ansambliga Karavan.

Pühapäeval kell 11 antakse Võru keskväljakul avalöök liikumispäevade sarjale "Lövvämi tii Umalõ Pidolõ!", mis on ühtlasi tuleva aasta 1. juunil toimuva Uma Pido esimene üritus. Linna sünnipäevaüritustele paneb väärika punkti kell 16 Kandles algav Eesti vabariigi taasiseseisvumispäeva galakontsert "Hõbedased helid vabale Eestile".

Linnapäevade kava leiad siit: 

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda leiab oma tagasisides kavandatavale mootorsõidukimaksule, et ebaselge on maksu eesmärk ja ka mõju. 

Koda tõstatas kirjas rahandusministeeriumile küsimuse, kas ministeeriumi nägemuse kohaselt on mootorsõidukimaks keskkonna- või omandimaks ning soovib teada kui palju aitab mootorsõidukimaksu kehtestamine vähendada sõidukite süsinikdioksiidi heidet. Ühtlasi ootab kaubanduskoda vastust, miks tuleb vanade sõidukite lõpuni tarbimist eelistada uutele ja keskkonnasõbralikumatele sõidukitele ning kas riik plaanib teha muudatusi ühistranspordikorralduses, et veelgi rohkem soodustada ühistranspordi kasutamist.

Eraldi vajaks koja hinnangul analüüsimist seegi, milline mõju oleks maksul elanikkonna kihistumisele, kuna näiteks maapiirkondades võib koja hinnangul laste osalemine huviringidest või -koolidest osutuda keerukamaks ning vähendada kokkuvõttes nende võimalusi eneseteostuseks tulevikus.

Hiljuti kaubanduskoja liikmesettevõtete seas läbi viidud automaksu küsitluse tulemus näitas koja teatel, et 73 protsenti vastanutest on vastu või pigem vastu mootorsõidukimaksu kehtestamisele. Toodi välja, et mootorikütuste aktsiiside näol on juba täna mootorsõidukite maksustamine olemas ning see vastab väga hästi ka "saastaja maksab" printsiibile. Hetkel jääb koja vaates mulje, et uue maksu kehtestamise peamine eesmärk on saada riigieelarvesse juurde ligikaudu 120 miljonit eurot, kuid keskkonnaalased eesmärgid on tagaplaanil. Samuti rõhutati küsitluses paljud, et plaanitav maks on keeruline, ebaõiglane ja läbipaistmatu.

"Hetkel ei ole selge, kas uue maksu eesmärk on täita keskkonna eesmärke või suurendada üksnes riigi maksutulusid ja sellises olukorras ei ole võimalik arutada plaanitava maksu detailide üle," ütles kaubanduskoja peadirektor Mait Palts pressiteates ning lisas, et juhul kui eesmärk on saada lisaraha muude põhjendatud kulude katteks, tuleks selleks otsida sobivamaid lahendusi näiteks ka käibemaksu või tulumaksu raames ning argumenti, et teistes riikides selline maks on ja Eestis ei ole, ei saa võtta tõsiselt.

Kaubanduskoda peab oluliseks, et uus maks vastaks järgmistele põhimõtetele: maksustada tuleb üksnes aktiivses kasutuses olevaid sõidukeid ehk sõidukeid, millel on kehtiv liikluskindlustus; maksu kogumine võiks toimuda liikluskindlustuse kaudu; ning see peaks olema sihtotstarbeline maks, mis on suunatud maanteetaristu hooldusesse ja arendusse või vähemalt vähem saastavamate liikumisvõimaluste edendamiseks.