Tänavu on vägivalla vähendamise põhisuunaks perevägivald

Eelmisel nädalal valitsusele vägivalla vähendamise arengukava esitlenud justiitsminister Kristen Michali sõnul on tänavu vägivalla vähendamise üheks põhisuunaks perevägivalla oheldamine.

Perevägivalla kontekstis mullu esmakordselt analüüsitud menetlus- ja karistuspraktika näitas, et politsei alustab perevägivalla osas menetlust 93 protsendil juhtudest ja aasta jooksul lahendini jõudnud kriminaalasjadest

jõudis kohtuotsuseni ligi 40 protsenti. „Kohtu poolt karistati vägivallatsejat kõige sagedamini tingimisi vangistusega - 53 protsenti. Sellele järgnesid vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, mida tuli ette 20 protsendil juhtudest, rahalised karistused (14 protsentil juhtudest) ja reaalne vangistus (13 protsenti juhtudest). Analüüs näitas, et reaalne vangistus mõisteti keskmiselt 10 kuuks, üldkasulikku tööd määrati keskmiselt 248 tundi ning rahalise karistuse keskmine suurus oli 534 eurot,“ täpsustas Michal.

Seksuaalkuritegude osas tõi aruanne välja, et 2011. aastal registreeriti 233 laste vastu toime pandud seksuaalkuritegu, mis võrreldes 2010. aastaga on 14 protsenti rohkem. "Lastevastastest seksuaalkuritegudest kasvasid kaks korda lastepornoga ja ligi kolm korda lapseealise seksuaalse ahvatlemisega seotud kuritegude arv. Kokku veidi enam kui veerand lasteavastatustest kuritegudest oli eelmisel aastal seotud laste­pornoga ning peagu sama palju lapseealise seksuaalse ahvatlemisega“ ütles minister.

Michali sõnul näitab statistika, et alaealiste vägivallakuriteod moodustavad alaealiste kogukuritegevusest märksa suurema osa kui vägivallakuriteod üldiselt registreeritud kogukuritegevusest. „Murekohaks on vägivallaintsidentide sagedane esinemine kooli läheduses, näiteks leidsid pooled kehalise väärkohtlemise juhtumid aset laste- või õppeasutuste territooriumil, ent see on iseloomulik ka teistele riikidele,“ ütles Michal.

Eelmisel aastal jõustunud kriminaalmenetlusseadustiku muudatused aitasid kaasa alaealistega seotud menetluste lapsesõbralikumaks muutmisele. Näiteks kaitstakse lapsi uurimisprotsessis korduva ülekuulamise eest, et nad ei peaks põhjuseta juhtunut uuesti üle elama.

Vägivalla vähendamise arengukava käesoleva aasta tegevusi tutvustades tõi minister välja, et sel aastal jätkub seksuaalkurjategijate ravi võimaldava eelnõu menetlemine riigikogus ning sotsiaalministeerium hakkab välja töötama uut lastekaitse seadust ning haridus- ja teadusministeerium uut alaealiste mõjutusvahendite seadust.

„Euroopa Liidu laste seksuaalse väärkohtlemise ja lasteporno vastase direktiivi ülevõtmiseks alustame sel aastal mõjude analüüsi kui ka eelnõu ettevalmistamisega. Lisaks töötame välja infomaterjalid, kuidas kohelda kriminaalmenetluses vägivallakuritegude lapsohvreid võimalikult vähe korduvaid kannatusi põhjustades,“ ütles justiitsminister.

bns