Kulupõlengute arv on pärast kulu põletamise keelamist hakanud vähenema

Kuigi kulutulekahjud kulutavad jätkuvalt kevadeti päästjate aega, on pärast kulu põletamise lauskeeldu hakanud väljakutsed ja ka põlengutes tekkinud kahjud aasta-aastalt vähenema, kirjutab Postimees.

Tänavu on päästeameti andmetel süttinud ligi 300 maastikutulekahju, mille tagajärjel on saanud viga üks inimene ning hävinud neli hoonet. Möödunud aastal samal ajal oli toimunud 401 maastikutulekahju, ülemöödunud aastal 890. Kevaded on olnud erinevad, seetõttu on ka statistika sel ajal suurte erinevustega, märkis päästeameti tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü.

Kui viimase kolme aasta maastikupõlengute arve kogu aasta lõikes võrrelda, siis numbrid vähenevad iga aastaga, tõdes ta. Nii oli 2009. aastal kutseid kulupõlengutele kokku ligi 1900, aasta hiljem 1700 ja mullu kokku 1400. «Seevastu 2006. aastal, kui kulu põletamine oli teatud ajal lubatud ning ka loodus oli sel aastal kuiv, oli päästjail väljakutseid kulupõlengutele üle 4000,» ütles Rüü Postimehele.

Kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud alates 2010. aastast ning pärast seda ei ole ükski inimene kulupõlengu tagajärjel hukkunud, ka hooneid ei ole hävinud aastas rohkem kui viis. Võrdluseks tõi Rüü esile aasta 2006, kui kulupõlengutes hukkus neli inimest ning hävis ligi 90 hoonet.

«Reeglina süttib kulu inimeste hooletusest, peamiselt hooletusest lõkke tegemisel. Aga on ka juhtumeid, kus inimesed endiselt ei saa aru, millist kahju toob endaga kaasa kulu põletamine ning süütavad kuluheina tahtlikult,» kommenteeris päästeametnik.

Ta meenutas, et kulu kogemata süttimise vältimiseks tuleb kinni pidada tuleohutusnõuetest. Tuld tuleb teha tuulevaikse ilmaga, piisavalt kaugel hoonetest ja metsast, lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist. Kindlasti peavad olema lõkke kõrval olema esmased tulekustutusvahendid ja inimene peab lõkke järele vaatama pidevalt, kirjutab Postimees.

bns