Uus kaitseväeteenistuse seadus lubab ajateenijaks 6. klassi haridusega

Kolmapäeval riigikogus lõpphääletusele minev uus kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu leevendab ajateenistuse haridusnõudeid, lubades teenima ka vähemalt 6. klassi haridusega noored.

Kui seni võeti ajateenistusse vähemalt põhikooli lõpetanud ehk minimaalselt 9. klassi haridusega noori, siis uues kaitseväeteenistuse seaduse eelnõus on muudatusettepanekuga langetatud haridusnõuet 6. klassi tasemeni.

Täpsemalt – sõduri auastme (reamees, kapral, madrus, vanemmadrus) võib edaspidi anda kaitseväelasele ja reservis olevale isikule, kellel on läbitud vähemalt põhikooli teine kooliaste põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses.

„Vähemalt põhihariduse omamise eeltingimus jättis riigikaitsest eemale paljud noored, kes ühel või teisel põhjusel põhihariduse paberini polnud jõudnud,“ selgitas riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma BNS-ile. „Nende hulgas näiteks on ka palju asjalikke maanoori, kes põllutehnikaga sinapeal ja taludes hinnatud mehed. Küll aga täna mitte kaitseväes, kuigi nii mõnigi on soovinud ajateenistusse astuda.“

Kokku rohkem kui 380 komisjoni sõnastatud parandusettepaneku seast tõi Raidma uues kaitseväeteenistuse seaduses esile kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste tõstmise. „Taastati kaitseväelase hukkumise korral makstava hüvitise maksuvabastus,“ sõnas ta.

„Põllumeestele pikendati kordusõppustest põhjendatult vabastuse taotlemise perioodi kogu põllutööde ajaks ehk siis 1. oktoobrini. Samuti laiendati ajateenistusse ning õppekogunemistele kutsumise vabastust kõigile valitavaile ametikohtadele ehk siis ka Euroopa Parlamendi ning kohalike omavalitsuse volikogu liikmetele.“

Paljud parandused korrastasid Raidma sõnul uute mõistete kasutamist ning kõrvaldasid eelnõus esinenud loogikavigu.

bns