Komisjon otsustas jätkata ESM-i eelnõu menetlemist ühes tükis

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas oma esmaspäevasel istungil võimalust Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimist ja siseriiklikku rakendamist puudutav eelnõu kaheks lüüa ja otsustas, et parem on edasi minna ühe eelnõuga.

"Leidsime, et on mõistlik edasi minna ühes eelnõus ning teha see täiendustega veel paremaks, kui see praegu on," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste BNS-ile. Komisjon arutas võimalust menetleda ühe eelnõuna ESM-i asutamislepingu ratifitseerimist ja teise eelnõuna lepingu siseriikliku rakendamise korda.

Maruste selgitas, et eelnõu lahus ja koos menetlemisel on omad head ja vead mõlemal variandil. "Eelnõu koos menetlemisel tõuseb probleem sellest, et kui me tahame mingit detaili hiljem muuta, siis me peame lahti võtma terve rahvusvahelise lepingu ratifitseerimise seaduse, mis on keerulisem ja aeganõudvam," rääkis ta.

Maruste lisas, et eelnõu siseriikliku menetlemise puhul on probleemiks see, et kõik protseduurid ei ole täna kõige paremini ja kiiremini lahendatavad. "Need vajaksid arutlemist ja kooskõlastamist, me ei saa seda väga kiiresti teha," sõnas Maruste.

Lisaks arutas komisjon esmaspäeval,, kuidas suurendada riigikogu osa eelnõus. "Leidsime, et tuleks muuta eelnõu seda osa, et valitsus esitaks ESM-i taotlused mitte otse Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile (ELAK), vaid riigikogule. Riigikogu juhatus otsustab siis, kas saadab selle täiskogule või saadab ELAK-ile," selgitas Maruste.

Maruste lisas, et praegu on vastupidi. "See pakutud viis ei lähe, riigikogu osa tuleb suurendada," ütles Maruste.

Komisjon arutas ka, et mida tähendab eelnõus välja toodud konfidentsiaalsuse nõue ja kas riigikogu täiskogu saal saab seda tagada või mitte. "Argument on siin kindlasti kiire reageerimine ja kuidas sellisel puhul vältida spekulantide sekkumisi," lausus Maruste.

Maruste sõnul leidis komisjon, et edaspidi oleks vaja täpsemat korda, kuidas menetleda Euroopa Liidust (EL) tulevaid asju. "Kui Eesti põhiseadus kirja pandi, ei olnud EL-i päevakorras, seetõttu põhiseadus ei sisalda midagi sellist, mis sisaldaks EL-i asjade menetlemist," ütles Maruste. Ta lisas, et riigikogu kodukorras on vastavat teemat sisaldav peatükk liiga üldine ja vananenud. "Nüüd peaks kogu selle asja läbi vaatama ja täpsustama," sõnas Maruste.