Vakra: ESM-i arutelu riigikogus ei saa lugeda piisavaks

Riigikogu demokraatide ühenduse liikme Rainer Vakra sõnul ei saa Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) arutelu riigikogus pidada piisavaks, lisaks tuleks rahvalt küsida, kas ollakse valmis Euroopale loovutama osa oma iseseisvust.

Vakra sõnas BNS-ile, et küsides kuu alguses riigikogu fraktsioonidelt arvamust rahvahääletuse algatamise kohta ESM-i osas, ei peetud silmas ESM-i otseselt referendumile asetamist.

„Tõepoolest ESM-i ei saa otse rahvahääletusele panna. Demokraatide ettepanek oli ajendatud hoopis riigikohtu otsuse eriarvamuse kirjutanud kohtunike seisukohast, kelle hinnangul saab rahvahääletusele panna küsimuse,“ selgitas Vakra. „Rahvalt tulnuks küsida, kuivõrd ollakse nõus loovutama Eesti iseseisvust euroala stabiilsuse nimel. Üldjuhul püüdsidki fraktsioonid oma vastuses varjuda selle taha, et välislepingut ei saa rahvahääletusele panna.“

Vakra sõnul ei andnud eesti rahvas 2003. aastal toimunud Euroopa Liiduga ühinemise referendumil Euroopale niivõrd laialdasi volitusi, seega riigikogus peetud arutelu ei saa piisavaks lugeda.

„Rahandusministri ainukeseks ESM-i põhjenduseks oli solidaarsus ja eneseväärikuse säilitamine ehk põhimõte, et huntidega koos tuleb hundi moodi uluda,“ tõdes Vakra, kes on enda sõnul veendunud, et stabiilsest Euroopa majandusruumist on huvitatud kõik 27 Euroopa Liidu riiki, mitte ainult ESM-i moodustavad 17 eurot kasutavat liikmesriiki.

„ESM-ist eemale jäämise tõttu ei ole näiteks Läti, Leedu, Rootsist või Suurbritannia Euroopa Liidus vähem eneseväärikad ega tõsiselt võetavad,“ ütles ta. „Põhjendamatu on meie ennastsalgav soov näida jõukamana ja kasutada vajadusel teiste riikide mõtlematute kulutuste rahuldamiseks ehk ESM-i täitmiseks Eesti valitsuse kassareserve.“

Riigikogu demokraatide ühendus pöördus 1. augustil kõigi riigikogu fraktsioonide poole ettepanekuga algatada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) küsimuses rahvahääletus, kuna see piirab Eesti finantsiseseisvust ja kaudselt rahva otsustusõigust.

ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus ESM-is 1,302 miljardit eurot. Lepingu jõustumisest alates kohustub Eesti viie osamaksena sissemakstava kapitalina paigutama ESM-i 148,8 miljonit eurot. Eesti ülejäänud osalus ESM-is ehk sissenõutav kapital on 1,1532 miljardit eurot.