Savisaare ja politsei versioonid kihutamise kohta erinevad oluliselt

Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja Põhja prefektuuri patrullpolitseinike versioonid Savisaare väidetava kiiruseületamise osas erinevad märkimisväärselt, selgus teisipäeval Harju maakohtus alanud Savisaare kaebuse arutelul.

Kui Savisaar väitis, et sõitis vahetult enne politseinike poolt kinnipidamist autode kolonnis ja teetööde tõttu kõik pigem vähendasid kiirust, siis linnapea kinni pidanud patrullpolitseinikud kinnitasid, et teel oli küll ka teisi autosid, kuid liiklus oli Savisaare kiiruseületamise fikseerimise ajal piisavalt hõre, et välistada kiirust ületanud sõidukite segamini ajamine.

Ühe patrullpolitseiniku kinnitusel nägi ta kiirusemõõdiku sihikust musta autot, mis paistis silma sinakate esitulede poolest, ning kiirusemõõdik lukustas auto liikumise 505 meetri kauguselt, tuvastades kiiruseületamise. Seejärel andis ta kiirusemõõdiku oma paarimehele, kes Savisaare juhitud Mercedese kinni pidas. Korrakaitsjate kinnitusel on tavapärane, et kiirust mõõdab üks ning väärteomenetluse toiminguid, kaasa arvatud auto kinnipidamise teostab teine politseinik.

Korrakaitsjate ja Savisaare jutt erines ka politseinike vormiriietuse osas. Kui Savisaar märkis, et teda kinni pidanud politseinik kandis vaid sinist mundrit ja nii tema kui ka temaga koos autos olnud linnavalitsuse töötaja Siret Kotka arvasid esmalt, et tegu võib olla hääletajaga, siis politseinikud kinnitasid, et kandsid ka kollaseid helkurveste.

Samuti lahknesid menetluspoolte ütlused Savisaare politseiautos viibimise osas. Kui Savisaar kinnitas kohtule, et lahkus väärteomenetluse ajal politseisõidukist vaid korra, et kustuda operatiivautosse ka Siret Kotka, siis politseinike sõnul väljus Savisaar politseiautost suisa kolm korda. Politseinike sõnul lahkus Savisaar esimest korda politseiautost pärast väärteoprotokollile allkirja andmist ning üks politseinikest oli sunnitud ta tagasi kutsuma, kuna menetlustoiminguid polnud veel läbi. Teisel korral väljus Savisaar korrakaitsjate kinnitusel autost, et küsida Siret Kotka käest oma kontaktandmeid ning kolmas kord, kui soovis politseisõidukisse kutsuda ka Kotka, et viimane tutvuks protokollidega ja kiirusemõõtjaga.

Savisaar kinnitas, et ei nõustunud politseiautos kiiruseületamisega ning palus ka protokolli lisada märkuse, et kiirusmõõturit on vaja kontrollida. Politseinikud ütlesid seevastu, et Savisaar keeldus ütluste andmisest ning tema rahulolematus tuvastatud rikkumise osas polnud hoomatav. "Savisaar kinnitas vaid, et tal on väga kiire ja ta peab jõudma koosolekule, kus teda ootab 50 inimest," kinnitas üks patrullpolitseinikest. Kaitsja küsimusele, kuidas sai Savisaarel kiire olla, kui ta ise kutsus politseiautosse ka Siret Kotka, vastas korrakaitsja, et ennegi on olnud rikkujaid, kes esmalt näiteks väidavad end kiirustavat lennukile, pärast on aga pikalt aega "tähte närida".

Savisaare esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk taotles Savisaarele määratud väärteokaristuse tühistamist ning menetluse lõpetamist. Sirk tõi oma taotluse toetamiseks välja rohkelt asjaolusid, märkides muuhulgas, et politsei koostatud protokollid sisaldavad valeandmeid ning politseinikud on protokollis andnud valeütluseid. Samuti tõi Sirk välja, et antud kiirusemõõturiga ei ole võimalik enam kui poole kilomeetri kauguselt tuvastada konkreetset kiiruseületajat, seda enam, et liiklustihedus antud teelõigul oli sellel perioodil maanteeameti andmetel väga tihe.

Kohtus selguski, et kiirusemõõturit käsitlevat protokolli ei täitnud sama politsenik, kes väidetava kiiruseületamise tuvastas, vaid seda tegi tema paarimees, küll aga allkirjastas protokolli kiirust mõõtnud korrakaitsja. Kiirust mõõtnud politseinik selgitas seepeale, et ta ei koostanud protokolli ise, kuna avastas, et vastavad blanketid on tal otsa lõppenud ning seetõttu tegi seda tema paarimees. Paarimees kinnitas aga, et ei pannud ka oma allkirja protokollile hajameelsusest.

Savisaare sõnul pole ta varem politsei väärteootsuseid vaidlustanud, kuid seekord otsustas pöörduda kohtusse, kuna tundis, et talle on liiga tehtud. "Probleemiks pole trahv või juhtimisõiguse peatamine, sest mul on ka autojuht, kuid esimest korda leian ma, et mulle on liiga tehtud ja seetõttu palun kohtult abi," ütles Savisaar.

Põhja prefektuur karistas Savisaart juuli alguses kiiruseületamise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ehk 320 euro ulatuses ja lisakaristusena võeti temalt ära juhtimisõigus kaheks kuuks.

Politsei võinuks määrata Savisaarele ka karmima karistuse, sest liiklusseaduse järgi võib kiiruseületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistada trahviga 100 trahviühiku ulatuses või juhtimisõiguse peatamisega kuni pooleks aastaks. Sama paragrahvi lõike viis punkt üks alusel võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna -Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna -Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaar rahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtimisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.