Ligi 10 500 pensionäri saab Euroopa riikidest pensioni

Euroopa Liidu riikidest saab pensioni umbes 10 500 Eestis elavat pensionäri, sealhulgas Soomest üle 6200 pensionäri, kirjutab Postimees.

Soomest pensioni saavate pensionäride hulk kasvab iga aastaga, näiteks mullu lisandus juba üle 750 Soomes töötanu, kellel õigus sealt ka pensioni saada.

"Soomega sõlmisime pensionide vahetamise lepingu juba 1997. aastal ja siis oli neid, keda see puudutas, paarsada," ütles sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja Merle Sumil-Laanemaa. Möödunud aasta lõpus oli Eestis ligi 300 000 vanaduspensionäri seas juba 6213 Soomest pensioni saajat.

Pensioniõigus tekib Soomes sisuliselt esimesest päevast, kui seal töötada ja sotsiaalkindlustusmakse tasuda. "Varasemast ajast on levinud müüt, et minimaalselt peab Soomes töötama viis aastat, et pensioni saada, kuid see oli vana pensioniseaduse järgi," sõnas lükkas Sumil-Laanemaa.

Soome järel teisel kohal on Läti, kust saab pensioni üle 3250 inimese. See tuleneb pigem nõukogudeaegsest minevikust ja eriti arvestades Valga-Valka seotust.

"Nende pensionäride hulgas, kel on üheaegselt Läti ja Eesti staaž, on võrdselt nii lätlasi kui eestlasi," ütles Sumil-Laanemaa. Ülejäänud Euroopa riikidest saab pensioni veel tuhatkond Eesti elanikku.

Tuhanded pensionärid saavad pensioni ka Venemaalt – üle aasta tagasi hakkas kehtima Eesti ja Venemaa vaheline pensionide vahetamise leping. Enam-vähem samasugune leping on Eestil ka Ukraina ja Moldovaga ning läbirääkimisi peetakse Gruusia, Aserbaidžaani ja Valgevenega.

Leping Venemaaga on andnud lisavõimaluse ka sõjaväepensionäridele.

"Seniste lepingute järgi ei olnud Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäridel Eesti 15-aastase pensioniõigusliku tööstaaži puhul õigus taotleda selle maksmist Eestis, nüüd on neil see võimalus," selgitas Sumil-Laanemaa. "Samuti tekkis sõjaväepensionäridel, kes 1991. aastast alates pole jõudnud Eestis 15 aastat töötada, võimalus Eesti pensioni taotleda ja pensioniõiguse tekkimiseks võetakse arvesse ka sõjaväes teenitud aeg. Eesti maksab neile pensioni siiski vaid Eestis töötatud aja eest."

Näiteks kui sõjaväepensionär töötas pärast 1991. aastat Eestis viis aastat, siis ta saabki pensioni selle viie aasta eest.

Venemaal töötanud pensionäridel on võimalik valida, kas jätkavad senise süsteemiga või soovivad lähtuda uuest lepingust. Lepingu järgi on võimalik tellida nii Eestis kui ka Venemaal pensioni eelarvestus ja selle pealt vaadata, kumb variant on kasulikum. Aasta jooksul on eelarvestuse avalduse teinud pisut enam kui 1900 pensionäri.

Kui palju võib Eestis elada Vene sõjaväepensionäre, Vene saatkonna sotsiaalametist öelda ei osatud. Keskmine Vene sõjaväepension on 300 eurot – pensioni suurus sõltub sõjaväelisest auastmest.

Saatkonna sotsiaalametnik selgitas, et head pensioni saavad sõjaveteranid, kes pärast sõda tegevteenistusse jäid. Seda pensioni makstakse ka leskedele. Kui palju neid veel võib Eestis elada, sotsiaalametnik ei avaldanud. Ülejäänud sõjaveteranid ei saa sõjas nõukogude poolel sõdimise eest Venemaalt aga midagi.