Mullu oli iga kolmas liiklusõnnetustes hukkunu jalakäija

Maanteeameti andmetel oli mullu iga kolmas liikluses hukkunu jalakäija, kellest pooled said surma pimeda ajal valgustamata maanteel liikudes.

Esialgsetel andmetel hukkus mullu Eestis liikluses kokku 88 inimest, 2011. aastal oli 101 liiklussurma.

Jalgsi liiklejaid hukkus 31 (2011. aastal 26) ja sõiduautot juhtides või selles kaasa sõites kaotas elu 42 (aasta varem 56) inimest. Kaherattalistega liiklejatele kujunes aasta varasemast veidi paremaks – jalgrattal, mopeedil või mootorrattal sõitjaid sai surma 11 (aasta varem 18). Õnnetuse hetkel bussis, veokis või traktorikabiinis viibinuist hukkus neli (aasta varem üks) inimest.

Kui veel aastatel 2008-2010 registreeriti Eestis aastas ligikaudu 340-360 liiklusõnnetust jalakäijatega, siis 2011. aastal jõudis jalakäijaõnnetuste koguarv 400 õnnetuse piirimaile ja üsna sarnaseks kujunes ka äsja lõppenud aasta. Juba paar nädalat enne aasta lõppu ületas jalakäijatele otsasõitude arv 360 piiri. Jalakäijate olukord on seda murettekitavam, et muud õnnetused, nii teelt väljasõidud, sõidukite kokkupõrked kui jalgrattaõnnetused on juba pikemat aega vähenemas.

Äsjalõppenud 2012. aasta 88 liiklusõnnetustes hukkunust olid 31 jalakäijad. Jalakäijad moodustasid 35 protsenti kõigist liiklussurmadest, mis on viimase kaheksa aasta kõige halvem näitaja jalakäijate jaoks. Eriti tähelepanuväärne on olukorra muutus viimase kahe aasta jooksul. Kui 2011. aastal sagenesid jalakäijate surmajuhtumid pigem linnaliikluses, siis lõppenud aasta kasvatas jõudsalt just maanteedel hukkunud jalakäijate arvu ja seda mitte ainult pimeda ajal.

Asulavälisel maanteel sai lõppenud aastal surma kokku 20 jalakäijat, aasta varem oli neid üheksa. Seejuures 50-aastaseid ja vanemaid oli hukkunuist 16, aasta varem neli.

Maanteeameti avalike suhete osakonna nõunik Villu Vane märkis, et kuigi suurematel põhimaanteedel on liiklus muutunud taas elavamaks, registreeris amet mullu jalakäijate surmajuhtumeid varasemast sagedamini väiksematel tugi- ja kõrvalmaanteedel, kus napib ka jalg- ja jalgrattateid.

Tavapäraselt satuvad õnnetustesse sagedamini noored ja kogemusteta sõiduautojuhid. Jalakäijatele surmavaid vigastusi tekitanud autojuhtidest oli mullu aga vaid üks alla 25-aastane, seevastu pooled roolis olnuist olid üsna kogenud ja vähemalt 50 aastat vanad. Helkurikandjaid oli hukkunute hulgas nii mullu kui ka tunamullu vaid kaks.. Otseselt alkoholijoovet ei fikseerinud politsei ühegi õnnetuse juures, tarvitamistunnuseid võis siiski esineda.

Asulateedel ja linnatänavatel sai mullu surma 11 jalakäijat, aasta varem 17. Nii valges kui pimeda ajal oli surmasaanuid vähem kui aasta varem. Siiski kogunes võrreldes 2010. aastaga rohkem hukkunuid pimeda ajale. 50-aastaseid ja vanemaid oli hukkunuist kaheksa, aasta varem 13.

Ülekäiguradadel, ristmikel ja bussipeatustes kaotas elu 8, aasta varem 10 jalakäijat. Valdavalt õnnetused sügistalvisel ajal, mil liikumist takistavad libe tee ja vähene valgus.

Kui ristmikel ja ülekäiguradadel registreeritakse kõige rohkem jalakäijaõnnetusi keskpäevast õhtuse tipptunni alguseni, siis õhtusel tipptunnil suvalises kohas väljaspool ülekäiguradu ja ristmikke sõiduteele sattunud jalakäijad põhjustasid mullu ligikaudu neljandiku kõigist pealinna jalakäijaõnnetustest.

Jalakäijatele surmavaid vigastusi tekitanud autojuhtidest olid ka linnaoludes ülekaalus kesk- ja vanemaealised autojuhid. Kui välja jätta üks 36-aastane joobes mopeedijuht, oli noorim roolikeeraja 46-aastane. Alkoholijoove tuvastati ühel õnnetuse põhjustanud mopeedijuhil, kõik teised juhid ja hukkunud jalakäijad olid kained või alkoholi tarvitamise tunnustega.

Üle 40 protsendi kõigist jalakäijatele otsasõitudes leiavad aset pimeda ajal. Kaks kolmandikku hukkunud jalakäijatest saavad surma pimeduse varjus. Helkurit kannavad enim lasteaialapsed ja algkooliealised, kes aga pimedas väga ringi ei liigugi. Vanuse kasvades kipub helkur paraku väga kiirelt ununema. Laste ja noorte hulgas läbi viidud AS Emori küsitlus näitas, et põhikooli- ja gümnaasiumiealine kannab enamasti helkurit vaid juhul, kui seda teeb ka lapsevanem ise. Ka on teadlikkus madalam üksi elavatel vähemalt keskikka jõudnud ning madalama haridustasemega meeste hulgas.

Kasvamas on kannatada saanud alkoholijoobes või alkoholi liigtarvitanud jalakäijate osatähtsus, eelkõige noorte hulgas. Seni on need lõppenud siiski valdavalt vigastustega.

AS Teede Tehnokeskuses hiljuti valminud liikluskäitumise monitooring näitab üheselt jalakäijate üha hooletumat suhtumist liikluses toimuvasse – iga kaheksas jalakäija asutab teed ületama keelava fooritule ajal, kusjuures paar aastat tagasi oli see number pea poole väiksem. Samas on autojuhtide käitumine paranenud – reguleerimata ülekäigurajal antakse jalakäijale varasemast sagedamini teed ja ka foorinõuete eirajaid on juhtide hulgas aastatega vähemaks jäänud.