Pankadevaheliste maksete kiirus võib tuleval aastal väheneda

Postimees kirjutab, et juhul kui kõik Eestis tegutsevad pangad keskpanga uue maksete süsteemiga ei liitu, siis võib tuleva aasta veebruarist juhtuda, et pankadevahelisi makseid enam harjunud kiirusel teha ei saa.

Praegu tagab Eesti Panga arveldussüsteem ESTA, et pankadevahelised maksed toimuvad kiiresti ja ka õhtul enne tööpäeva lõppu teele pandud rahaülekanne jõuab teise panka saajani samal päeval. 2014. aasta veebruarist hakkab üleeuroopalisi arveldusi reguleerima ühtne euromaksete piirkond (Single Euro Payments Area, SEPA) migratsiooni määrus ja ESTA ei vasta enam kõigile reeglitele.

Keskpank näeks ajalehe andmeil meeleldi, et uues süsteemis olukord veelgi paraneks ja maksed toimuksid ka nädalavahetusel. Vastavale riigihankele laekus kolm pakkumist. Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela sõnul kvalifitseerusid kõik pakkujad ka läbirääkimiste jätkamiseks.

Nõmmela ütles lehele, et käimasolevate läbirääkimiste eesmärk on leida parim pakkuja, et säilitada Eestis seni toiminud maksete arveldamise kiirus ja soodne hind ning lisaks pakkuda võimalust piiriüleste euromaksete tegemiseks kogu Euroopa Liidu piires. Parima pakkuja otsuseni loodab keskpank jõuda jaanuari jooksul.

Postimees märgib, et pole kahtlust, et uus süsteem tuleb, kuid kommertspankadel ei ole kohustust sellega liituda. Iga pank võib endale Euroopas toimivate maksesüsteemide seast sobiva valida. Nõmmela tõdes mullu hanget tutvustades, et senise pankadevaheliste maksete kiiruse ja kvaliteedi saab säilitada vaid juhul, kui kõik pangad jätkavad keskpanga maksesüsteemi kasutamist.

Ajaleht kirjutab, et kahe suure Rootsi kapitalil põhineva panga maksete turuosa on ligi 90 protsenti. Nendes pankades on nii riigiasutuste kui suuremate ettevõtete kontod. Nii kardavadki väiksemad tegijad, et suurpangad ei pruugi uue süsteemiga liituda ja loovad sellega kunstlikult olukorra, kus pankadevaheliste maksete kiirus on oluliselt aeglasem kui pangasiseste puhul.

See looks suurpankadele konkurentsieelise, sundides kliente nende juures arveid avama, ja lubaks edaspidi ka hindu dikteerida. Mida rohkem on turul erinevaid süsteeme, seda tõenäolisemad on ka vead ja seda kallimaks muutuvad ülekanded ka uues süsteemis.

Swedbank ei soostunud Postimehele teemat kommenteerima. Panga pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et praegu on veel väga vara sel teemal rääkida, kuna hankeprotsess alles käib. "Loodetavasti toovad selguse lähikuud."

SEB rahavoogude juhtimise üksuse juhi Ringa Maripuu sõnul tutvustab keskpank uut süsteemi pankadele järgmisel kolmapäeval ning pärast seda on selgem, mis võimalusi uus süsteem pakub, ja siis saab ka anda hinnangu, kas see vastab SEB klientide ootustele või mitte.

Ta lisas, et selge on, et halvemaks ei tohiks tingimused muutuda. "Töö käib pigem selles suunas, et pankadevahelisi makseid saaks teha veelgi mugavamalt. Kas just kohe ööpäev läbi, aga suureks sammuks edasi oleks ka seitse päeva nädalas toimuvad ülekanded."

Danske Banki ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur kommenteeris, et kommertspankade SEPA nõuetele vastava makseteenuste pakkuja valik mõjutab otseselt nii era- kui ärikliente ehk kõiki Eesti inimesi. Ta selgitas, et keskpanga uuendatud süsteemi puhul toimuvad pankadevahelised maksed kümme korda päevas, kusjuures tulevikus on võimalik arvelduste kiirust veelgi suurendada, üleeuroopaline EBA Step2 puhul toimuvad pankadevahelised maksed aga vaid neli korda päevas.

Vanajuure hinnangul taandub kõik lõpptarbijatele võimaldatava teenuse kvaliteedile ning ta loodab, et kõik pangad võtavad Eestis kasutusele Eesti Panga uuendatud maksesüsteemi.