Naiste varjupaikade rahastamine selgineb

Naiste varjupaikasid rahastatakse praegu projektipõhiselt, mistõttu soovib sotsiaalministeerium selle kindlamatele alustele viia, kirjutab Postimees.

«Naiste varjupaikade rahastamine on olnud aastaid projektipõhine ning vajadus jätkusuutlikuma rahastamisskeemi järele on suur,» rääkis sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Katri Eespere. «Aasta-aastalt on naiste varjupaikade rahastussummad küll kasvanud, kuid see ei lahenda sellise rahastamisskeemi põhiprobleemi.»

Projektipõhise süsteemi miinusteks on Eespere sõnul vähene jätkusuutlikkus ning ebakindlus, mis tekib järgmise ajaperioodi rahastuse osas. Sellest tulenevalt ei ole võimalik teenuseid piisavalt arendada ja nende kvaliteeti tõsta, kirjutab Postimees.

«Sotsiaalministeerium asub koostöös naiste varjupaikadega töötama välja naiste varjupaikade kvaliteedinõudeid,» selgitas nõunik. «Nõudeid on vaja selleks, et varjupaikades pakutavad teenused üksnes ei päästaks perevägivalla ohvreid niiöelda akuutsest olukorrast, vaid looks võimalused ka selleks, et naine enam kunagi ohvriks ei langeks.»

Samuti aitavad kvaliteedinõuded seada varjupaikadele selgemad kriteeriumid teenuste osutamiseks, et teenuste pakkumine varjupaikade lõikes oleks ühtlane, kirjutab Postimees.

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaise Eha Reitelmanni sõnul on liit väga rõõmus, et sotsiaalministeerium on varjupaikade jätkusuutlikuma rahastamissüsteemi ja kvaliteedinõuete väljatöötamisega tegelema asunud.

«Praegune projektipõhine rahastamissüsteem ei taga ei teenuse järjepidevust ega ka kvaliteeti, sest head spetsialistid ei suuda kaua taluda kindlusetust, kas järgmisel kuul on projektitoetust ja seega ka palka oodata või mitte,» seletas ta. «Samas tunnustame sotsiaalministeeriumi selle eest, et seni on aastaid suudetud varjupaikade rahastamist läbi hasartmängumaksu nõukogu projektide siiski korraldada ja varjupaigad avatuna hoida.»

Reitelmann lisas, et praegu on Eestis kümme naiste varjupaika, sel aastal loodetakse avada veel vähemalt kaks uut, et tagada abi võrdsem kättesaadavus üle Eesti.

«Kindel on, et märtsis avatakse naiste varjupaik Rakveres,» teatas ta. Kas teine uus varjupaik tuleb Jõgevale või Haap­sallu või mõlemasse, ei julgenud ta veel välja reklaamida.

Tagamaks naiste varjupaikade stabiilset ja jätkusuutlikku rahastamist, hakkab lahendusi otsima kokku kutsutud, erinevate institutsioonide esindajatest koosnev töögrupp.