Uuring: palgalõhe on üks suurimaid sugudevahelise ebavõrdsuse nähte

Veebruaris läbi viidud üleeuroopalise Eurobaromeetri küsitluse kohaselt peavad Euroopa Liidu (EL) kodanikud, nende hulgas ka eestlased, kriisi ajal süvenenud sugudevahelise ebavõrdsuse ilminguteks palgalõhet ja naiste raskusi töö- ja eraelu ühitamisel.

30 protsenti EL-i kodanikest, nende hulgas 26 protsenti eestlastest leiab, et meeste ja naiste vaheline palgalõhe ja selle mõju karjääri arengule on kriisi ajal kõige enam süvenenud. Samuti leiab 30 protsenti EL-i kodanikke ja 22 protsenti Eesti elanikke, et kriisi mõjul on naistel raskem töö- ja eraelu ühitada.

Eurooplaste hinnangul on kriis mõjutanud kõige rohkem noorte tööturule sisenemist. 55 protsenti eestlastest leiab, et koolilõpetanud sisenevad tööturule kriisi tõttu hiljem, neil on raskusi esimese töökoha leidmisega ning pikem õppeaeg. 37 protsenti eurooplastest keskmiselt ja 32 protsenti eestlastest toovad välja asjaolu, et osa inimesi töötab ametikohtadel, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile.

Kahest eestlasest kolm leiab, et kõige tähtsam on praegu tegeleda tööhõive ja ennekõike noorte tööpuuduse leevendamisega. Teisel kohal on Euroopa Liidus keskmiselt ja ka Eestis investeerimine haridusse ja väljaõppesse, nii arvas 42 protsenti EL-i ja 55 protsenti Eesti kodanikest. Eestlaste jaoks järgneb inflatsiooni pidurdamine 34 protsendiga. Euroopa Liidus keskmiselt tuuakse kolmanda prioriteetse valdkonnana välja investeerimine innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevusse, nii arvas 27 protsenti.

Uuringu käigus tunti huvi ka selle vastu, mida tööandjad peavad silmas naiste ja meeste töölevõtmisel. Vastanud leidsid, et naiste puhul on esmaoluline laste olemasolu, nii arvas 41 protsenti eestlastest ja 49 protsenti EL-is keskmiselt. Eestlastel järgnesid ametialane kvalifikatsioon ja kogemus vastavalt 39 ja 33 protsendiga. Euroopa Liidus keskmiselt järgnesid laste olemasolule paindlikkus tööaja suhtes 35 protsendiga ning üldine füüsiline väljanägemine ja välimus 33 protsendiga.

Meeste puhul peeti Eestis põhikriteeriumiteks ametialase kvalifikatsiooni taset 57 protsendiga, EL-i keskmine on 38 protsenti, ja ametialast kogemust 50 protsendiga, EL-i keskmine on 40 protsenti.

Kõige efektiivsemaks meetmeks, mis aitab tööle saada või töötada kõrge vanuseni, peeti nii Eestis kui ka EL-is tervikuna tööl käivate inimeste pideva koolitamise soodustamist.

Uuringu kohaselt peaksid järgmisel aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivad poliitikud valimisprogrammides tegelema esmajärjekorras palgalõhega, nii arvas 23 protsenti eestlastest ja 21 protsenti EL-i kodanikest. Sellele järgnesid eestlaste hinnangul naiste probleemid töö- ja eraelu ühildamisel 13 protsendiga ja naiste väike osakaal poliitikas vastutusrikastel ametikohtadel 11 protsendiga. Euroopa Liidus keskmiselt on palgalõhe järel olulisimad teemad naiste vastu suunatud vägivald 16 protsendiga ning töö- ja eraelu ühildamine samuti 16 protsendiga.

TNS Opinion viis Euroopa Parlamendi tellimusel 4.-7. veebruarini läbi uurimuse, milles küsitleti üle 25 000 euroopa kodaniku, kellest 1000 olid eestlased.