Paet kutsus Luksemburgi liituma küberkaitsekeskusega

Välisminister Urmas Paet kutsus kohtumisel Luksemburgi välisministri Jean Asselborniga Luksemburgi liituma Tallinnas tegutseva NATO küberkaitsekeskusega.

Teisipäevasel kohtumisel Eestis visiidil viibiva Luksemburgi välisministri Jean Asselborniga sõnas Paet, et Eesti koostöö Luksemburgi ja laiemalt Beneluxi riikide ning Läti ja Leeduga on leidunud kasuliku väljundi konsulaarvaldkonnas, teatas välisministeerium BNS-ile. "Tegeleme ühiselt uute algatustega, mis aitavad laiendada konsulaarteenuste ja -abi osutamise ulatust meie riikide kodanikele," ütles ta.

Välisministri sõnul on kolm peamist koostöövaldkonda kriisikoostöö, ühised viisakeskused ja biomeetria võtmine teiste liikmesriikide kodanikelt. "Eesti on näiteks valmis esindama Luksemburgi viisade väljastamisel Sydneys," ütles Paet.

Välisministrid rääkisid kohtumisel ka Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seonduvast ning riikidevahelise kahepoolse koostöö tihendamise võimalustest.

Paeti sõnul on Luksemburg huvitatud Eestiga infotehnoloogia alase koostöö arendamisest, näiteks pakuvad Luksemburgile huvi ID-kaardi ja internetipanganduse kasutamise lahendused.

Paet tänas Luksemburgi rahalise panuse eest ka Eesti, Läti ja Leedu õhtuturbe missiooni ning kutsus Luksemburgi liituma Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega.

Välisministrid rõhutasid vajadust leida Süüria kriisile jätkuv lahendus. Ka kõnelesid ministrid Afganistaniga seonduvast, idapartnerluse küsimustest ning olukorrast Ukrainas ja Venemaal.

Luksemburgi välisministri ja asepeaministri Jean Asselborni kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga olid peamise küsimusena kõne all arengud euroalal.

Ansip sõnas, et olukord on euroalal viimase aastaga oluliselt paranenud ning nii eurotsooni kui ka kogu Euroopa Liidu tulevikku vaadatakse optimistlikumalt kui varem. "Euroala lagunemisest ei räägi enam keegi," ütles ta. "Euroala ja Euroopa Liit on kindlasti stabiilsemad kui veel aasta tagasi."

Ansip ja Asselborn olid ühel meelel, et Euroopa Liit ei peaks enam looma uusi kriisimeetmeid, vaid tegema jõupingutusi pidamaks kinni senistest kokkulepetest ning seatud eesmärkidest.