Ettevõtjad ootavad riigilt kübervaldkonna selgemat reguleerimist

Neljapäeval toimunud Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturvalisusele keskenduval aastakonverentsil jäi kõlama mõte, et küberturvalisuse valdkond vajab senisest selgemat riigipoolset reguleerimist.

Sellele juhtisid tähelepanu nii AS-i EMT tehnikadirektor Tiit Tammiste, OÜ Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere, Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan kui mitmed teised konverentsil sõna võtnud.

Tiit Tammiste sõnul on oluline, et Eesti saaks kiiresti valmis küberkriise käsitleva seadusandluse, sest selle teemaga tegeletakse aktiivselt ka naaberriikides. "Skandinaavias ja Baltikumis kõik tegelevad küberkriiside seadusandlusega ja kiirem võidab taristu," rääkis Tammiste.

Tema sõnul on kõik riigid huvitatud, et suured andmehoidlad ja serveripargid asuksid nende territooriumil, kuid ärilise efektiivsuse mõttes vajalik konsolideerimine ning igasse riiki oma andmehoidla tegemine ei ole mõistlik. "Omaniku vaade on lihtne - kui seda nõuet pole seaduses, pole seda olemas," selgitas Tammiste.

Ka OÜ Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere nentis oma ettekandes, et puuduvad kehtivad regulatsioonid, mis määraks tegevused elektrivõrgu küberturbe tagamiseks. Samal ajal liigub tehnoloogia nutikate lahenduste suunas, mis on ka küberrünnakutele haavatavamad kui senine "rumal" elektrivõrk. "Uus tehnoloogia vallutab ka elektrivõrgu, kuid sellega kaasnevad uued riskid," nentis Mere, kelle sõnul on vaja riiklikul tasandil koordineeritud tarka plaani küberriskide maandamiseks. "Riik peab oma huvide kaitsmiseks täiendama regulatsioone, määrama vastutajad ja andma neile ka volitused," leidis Mere.

Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan nõustus, et infoturbega seotud riskid on kasvutrendis. Tema sõnul suureneb järjest telekomide vastutus infoühiskonna toimimise tagamisel ning riigi ja teiste infrastruktuuride haldajate koostöö on täna olulisem kui kunagi varem.

Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont leidis, et kui on olemas nõudlus täpsemate riigipoolsete regulatsioonide järele, siis tuleb seda täita. Küberturvalisuses on tema sõnul pidev konkurents ärihuvide ja turvalisuse vahel ning tihtipeale võidavad ärihuvid. Kondi sõnul on ministeeriumi lähiaja eesmärk muutuda senisest avatumaks ning anda kodanikele ja firmadele rohkem infot riigi reaalsete võimekuste kohta. "Vastutuse teravik liigub alla," kinnitas Kont.

Tema sõnul peavad nii kodanikud kui firmajuhid võtma ise vastutuse oma turvalisuse eest ja otsuste tegemiseks on neil vaja infot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka rõhutas küberturvalisuse kui ekspordiartikli olulisust. Tema sõnul ei peaks Eesti küberturvalisuse valdkonnas keskenduma üksnes enesekaitsele, vaid arendama välja vastava tööstuse ning üritama oma kompetentsi ka teistele müüa.

RIA küberturvalisuse konverents „Küberturvalisus - vajadus ja võimalus" toimus neljapäeval EL-i struktuurifondide programmi “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel Tallinnas.