Reinsalu: Gruusia sõda tõestas ajateenistuse ja reservväe vajalikkust

Gruusia sõda lõpetas Eestis vaidluse ajateenistuse ja reservväe vajalikkuse üle, ütles kaitseminister Urmas Reinsalu reedel Eesti Sõjamuuseumi konverentsil "Riigikaitse leiutamine 1990-2004".

Reinsalu märkis, et kuigi Eestis on riigikaitse taastamisel peetud tuliseid vaidlusi, ei ole toimiva ja usutava riigikaitse vajalikkuses kunagi kaheldud. Reinsalu sõnul on tänast riigikaitsesüsteemi kujundanud kolm põhimõttelist arutelu.

„Esimene debatt peeti 1990. aastatel ja puudutas kollektiivkaitset ning liitlassuhted. Küsimus oli, kas jääme neutraalse riigina lootma vaid endile või arendame oma riigikaitse välja kollektiivkaitse raamistikus koostöös liitlastega,“ sõnas kaitseminister.

Ta lisas, et NATO liikmelisus ei olnud toona sugugi kõigi arvates vajalik ja võimalik. „Alles 1999. aasta valimised võitnud valitsusliidu tegevusprogrammist võime leida selgeid ja praktilisi suuniseid NATOsse pääsemiseks,“ ütles Reinsalu.

Teine põhimõtteline arutelu kulmineerus Reinsalu sõnul aastatel 2003-2004, kui väideldi selle üle, kas Eestile on sobivaim ajateenistuse käigus õpetatud reservidel põhinev kaitsevägi või elukutseline sõjavägi. „Eriti pärast 2008. aasta sõda Gruusias on saavutatud laiapõhjaline üksmeel: Eesti kaitsevägi komplekteeritakse elukutselistest ja reservväelastest ning ajateenistus säilib reservüksuste peamise mehitamisvahendina ja värbamisväljana uute kaadrikaitseväelaste leidmiseks,“ selgitas Reinsalu.

Kui esimesed kaks suurt arutelu hõlmasid kaitseministri sõnul kogu ühiskonda, siis kolmas debatt on käinud peamiselt kaitsestruktuuride sees. „Küsimus on olnud väga praktiline: kas Eesti vajab reaalseid, täielikult mehitatud ja varustatud üksuseid või saame loota ka mehitamata-varustamata, kuid see-eest paberil uhkemale struktuurile.“

Reinsalu ütles, et sellele küsimusele annab vastuse aasta alguses kinnitatud riigikaitse kümneaastane arengukava. „Arengukava järgi vajame me reaalseid ning kiire reageerimisega täielikult varustatud ja relvastatud üksuseid.“

Ministri sõnul on Eesti praeguseks koostanud pikaajalise plaani, mis on realistlik, kuid samas ambitsioonikas. "Kümne aastaga arendame täielikult välja kaks tõhusat, moodsaima tankitõrjerelvastusega brigaadi, millest ühes on ka jalaväe lahingumasinad ja liikursuurtükid. Jätkame miinisõjavõime arendamist, tugevdame maakaitset, tagame kaasaegse õhuseirevõime, arendame välja Ämari lennubaasi ja väikese kuid võimeka erioperatsioonide üksuse ning palju muud,“ selgitas kaitseminister.

Eesti Sõjamuuseum peab reedel teist päeva rahvusvahelist aastakonverentsi, mille teemaks on seekord riigikaitse ülesehitamine pärast taasiseseisvumist.