Päästjad pidid kolmapäeval kustutama kümneid kulupõlenguid

Päästjad said kolmapäeval väljakutseid kümnetele kulupõlengutele, neist paljud olid mitme hektari suurused.

Suurim kulupõleng oli kolmapäeval Tartus Raadil, kus kahes erinevas kohas põles kulu kokku 25 hektari ulatuses, teatas päästeameti pressiesindaja BNS-ile.

Tartu maakonnas Puhja vallas Rämsi külas käisid päästjad kustutamas viie hektari, Harju maakonnas Kuusalu vallas Aru külas kolme hektari, Valgas kolme hektari, Ida-Virumaal Kohtla-Järvel Briketi tänaval kolme hektari ning Kohtla-Järvel aiandusühistu Nadežda territooriumil ühe hektari ulatuses.

Maastikupõlengute arvu kiirest kasvust tulenevalt määras päästeameti peadirektor oma käskkirjaga tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 1. mai, mis seab piirangud looduses lahtise tule tegemisele.

Tuleohtlikul ajal võib looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitavad päästjad uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele.

Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.