Kohus mõistis äia mõrvanud mehele eluaegse vangistuse

Harju maakohus mõistis reedel eluaegse vangistuse mehele, kes olles süüdi mõistetud oma eksnaisele laskehaavadega raskete tervisekahjustuste tekitamises, jätkas kuritegude sooritamist ning mõrvas oma äia.

Kohus tunnistas Oleg Bogdanovi (36) süüdi mõrvas ja tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises ning mõistis talle liitkaristuseks eluaegse vangistuse. Kohus luges karistuse algusajaks kohtuotsuse kuulutamise aja ehk reede, ütles Harju maakohtu pressiesindaja BNS-ile.

Eluaegset vangistust nõudis Bogdanovile 23. aprillil toimunud istungil ka prokurör, kelle hinnangul  on mehe süü mõrvas ja ähvardamises tõendatud ning kohus peaks ta eluks ajaks trellide taha saatma. Bogdanovi kaitsja leidis aga, et mõrvasüüdistus tuleks ümber kvalifitseerida provotseeritud tapmiseks ning kohus peaks karistuse määramisel sellest ka lähtuma.

Kohus mõistis Bogdanovilt riigi tuludesse sundraha 800 eurot ja menetluskulud kokku 4476 eurot ja 20 senti, millest ekspertiiside kulud moodustavad 2225 eurot ja kaitsjatasu 2251 eurot ja 20 senti.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada Harju maakohtu kaudu apellatsioon Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest.

Süüdistuse järgi tappis Oleg Bogdanov mullu 26. oktoobri pärastlõunal Tallinnas Peterburi teel asuva maja juures ehk avalikus kohas noalöökidega julmal ja piinaval viisil oma 1948. aastal sündinud endise äia. Uurimisandmeil oli kuriteo motiiviks kättemaks omavahelistes ja perekondlikes suhetes tekkinud pingete eest.

Samuti süüdistatakse Bogdanovit selles, et vahetult pärast kahtlustatavana kinnipidamist, olles konvoeeritud patrullpolitseinike poolt politseibussi, ähvardas ta tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ohvri poega, kes oli saabunud sündmuskohale.

Bogdanovi on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, seda oma endisele abikaasale raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Nimelt leidis Harju maakohus mullu juulis, et Bogdanovi süü eluohtlike tervisekahjustuste tekitamises on tõendatud ja mehel tuleb selle eest seitse aastat trellide taga viibida. Samas mõistis kohus Bogdanovi õigeks tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, kuna kohtu hinnangul tekkisid mehe süü osas kahtlused.

Oleg Bogdanov võttis kohtus täielikult omaks, et tekitas naisele raskeid tervisekahjustusi, samas eitas oma süüd kahe ebaseadusliku kärbiku ja laskemoona omamises. Kohtus kõlanud tunnistused andsid aimu sellest, et tulistamiseni viinud tülini viisid Olegi ja tema abikaasa vahel juba pikemat aega pingestunud suhted, siis ebaseaduslike relvade ja laskemoona sattumist oma elamisse Bogdanov selgitada ei osanud.

Oleg Bogdanovi kaitsja pöördus seejärel Tallinna ringkonnakohtusse ja leidis apellatsioonkaebuses, et kui maakohus mõistis tema kliendi süüdi raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes kannatanule raske kehaline haigus, siis süüdistusest tuleks välja jätta raske kehalise haiguse teke ning sellest tulenevalt tuleks vähendada ka süüalusele määratud karistust.

Oktoobri alguses jättis Tallinna ringkonnakohus Harju maakohtu otsuse jõusse, mille järel esitas kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid kaebus ei saanud menetlusluba.

Eeluurimisel kogutud andmetel haaras Bogdanov tunamullu 27. juuli öösel Tallinnas Õismäe teel asuvas korteris peretüli käigus revolvri ja tulistas oma toonast abikaasat. Abikaasa sai kuulitabamusest eluohtliku vigastuse ning kuigi meedikutel õnnestus tema elu päästa, sai ta püsiva tervisekahjustuse.

Tulistamisel kasutatud revolver oli nõuetekohaselt registreeritud, aga politsei leidis Bogdanovi korterist veel ka kaks registreerimata kärbikut ja laskemoona.

Äia tapmise sooritas Bogdanov ajal, kui oli juba naise tulistamises maakohtu otsusega vangi mõistetud, kuid otsus polnud veel jõustunud ja seetõttu viibis mees ka vabaduses. Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Endla Ülviste kinnitusel polnud Bogdanovit varasemalt vahi alla võtta piisavalt alust.

Ülviste sõnul on mõistetav, et avalikkusele on arusaamatu, kuidas sai raskes kuriteos süüdi mõistetud isik vabaduses viibida, kuid samas on prokuröri kinnitusel oluline rõhutada, et iga vahistamine peab olema põhjalikult motiveeritud. "Seaduse järgi on Eestis kahtlustatava või süüdistatava vahistamise aluseid kaks – kohus võib isiku vahi alla võtta ainult siis, kui on oht, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist või hakata uurimisest kõrvale hoidma. Kuriteo raskus pole iseenesest vahistamise aluseks," selgitas Ülviste pärast Bogdanovi teist veretööd.