Politsei saadab patrullid ülekäiguradadele

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuur panustab mais liiklusjärelevalvele ristmikel ja ülekäiguradade juures, kirjutab Postimees.

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemetsa sõnul on olulisim, et korrakaitsjad oleksid ülekäiguradade juures nähtaval, kontrollides nii jalakäijate kui ka sõidukijuhtide liiklemist.

Põhjus, miks politsei ülekäigurajad ja ristmikud ette võtab, on selles, et aasta esimeses kvartalis sai vigastada 90 ja hukkus neli jalakäijat, mis moodustab kõikidest liiklusõnnetustes vigastada saanud või hukkunud inimestest 34,2 protsenti.

"Kui vaatame viimaseid aastaid, siis on üldjoontes liikluses vigastatute ja hukkunute trend olnud languses," märkis Kasemets. "Seevastu jalakäijate osa on olnud kogu aeg suhteliselt ühel tasemel ja muutust paremuse poole pole olnud," tõdes ta.

Politsei andmetel sai esimese kolme kuuga 80,6 protsenti jalakäijatest vigastada või hukkus tänavatel, 7,5 protsenti parklates, väljakutel ja õuealadel, 4,3 protsenti tugimaanteedel, 2,2 protsenti põhimaanteedel, 2,2 protsenti kõrvalmaanteedel ja 3,2 protsenti muudes kohtades.

28 jalakäijaga juhtus liiklusõnnetus pimedal ajal, neist täpselt pooltel ehk 14-l polnud helkurit. Üle kolmandiku jalakäijaõnnetustest juhtus reguleerimata ülekäiguradadel ning 38 protsenti õnnetustest väljaspool ristmikke ja ülekäiguradasid.

«Reguleerimata ülekäigurajaga on see häda, et ühest küljest annab see jalakäijale kindluse, et temal on eesõigus, kuid teisest küljest pole vahel ülekäigurada sõidukijuhile märgatav,» rääkis Kasemets, kelle sõnul on konkreetset õnnetuste juhtumise põhjust raske välja tuua.

Seejuures on jalakäijatega juhtunud õnnetuste puhul 90 protsendil juhtudel lõppsüüdlaseks sõidukijuht. "Need õnnetused ei ole tihtipeale nii mustvalged, et sada protsenti on autojuht süüdi," kinnitas Kasemets. "Oma osa on ka jalakäijal, kes tihtipeale ei veendu, kas sõidukijuht on teda märganud," nentis ta.

Kõige rohkem ehk 36,8 protsenti oli reguleerimata ülekäiguradadel vigastada saanud jalakäijate seas alla 15-aastaseid lapsi. Veidi suuremas ohus kui teiste vanusegruppide esindajad olid 15,8 protsendiga ka noored inimesed vanuses 16–25 aastat.

Tänavu aasta esimeses kvartalis sai kõige rohkem vigastada või hukkus jalakäijaid Tallinnas ja enim liiklusõnnetusi juhtus jalakäijatega kesklinnas ja Põhja-Tallinnas. Statistikast ilmneb, et rohkem õnnetusi juhtus laste ja eakate inimestega.

Mujal kui ülekäigurajal teed ületades oli 28,6 protsendiga kõige suurem oht õnnetusse sattuda taas lastel. Õuealadel, parklates ja tanklates juhtus 10,7 protsenti Tallinna jalakäijaõnnetustest. Sellistes kohtades ei olnud haruldased juhtumid, kus jalakäijale sõitis otsa tagurdav sõiduk.

Kui aga vaadata juhtumeid, kus liiklusõnnetuse põhjustajaks oli jalakäija, põhjustasid enim liiklusõnnetusi noored inimesed vanuses 16–35, keskealised vanuses 45–55 ja kõige rohkem üle 65-aastased inimesed.