Eesti aianduspoed müüvad ohtlikku kanada kuldvitsa

Keskkonnainspektsioon on viimasel ajal kas ise või tänu inimeste teadetele avastanud, et mõned Eesti aiandusärid pakuvad müügiks meil looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimistusse kantud kanada kuldvitsa seemneid ja istikuid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kanada kuldvits toodi ajavahemikul juulist septembrini õide puhkeva ilutaimena Eesti aedadesse juba päris ammu. Kuna 1990. aastatel hakkas liik teeäärtes, niitudel ja jäätmaadel võimust võtma, kanti see peagi invasiivsete võõrliikide nimekirja. Praegu on kanada kuldvits üks 13 taimeliigist, mille seemnete või istikute sissetoomine, müük ja muldapanek on Eestis keelatud. Sisuliselt on tegu sama ohtliku taimega nagu kõigile tuntud karuputk, mida on hakatud riiklikult tõrjuma.

See, et ohtlikuks peetud kanada kuldvitsa istikuid või seemneid on nüüd leitud ühtekokku nelja Tallinna, Tartu, Järva- ja Tartumaa aiandusäri müügikuulutustest, on paljuski seotud ettevõtete tegematajätmisega. Inspektsioon pidas tähtsamaks neid probleemist teavitada ega näinud vajadust äride nimesid avalikustada.

"Ettevõtetel on kohustus ise välja selgitada oma tegevusvaldkonnas kehtivad eriseadustest tulenevad nõuded," kinnitas võõrliikidega tegelev keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Helena Täär. "Uute taimeliikide ja nende seemnete ostmisel tuleb kontrollida, et mõni taimeliik ei kuuluks looduslikku tasakaalu ohustavate liikide hulka. Kuna hetkel on neid nimekirjas 13, siis ei tohiks see väga mahukas töö olla."

eadus lubab keskkonnainspektsioonil võõrliikide kasutusnõuete rikkumise eest füüsilisele isikule määrata kuni 1200 eurot ja juriidilisele isiku­le kuni 3200 eurot trahvi.

Botaanik Toomas Kukk selgitas, et sarnaselt karuputke ja kanada kuldvitsaga on koduaedadest looduses levima hakanud näiteks verev lemmalts, osa mitmeaastaseid astreid ja pargitatar ehk vooljas kirburohi. Viimane neist on kiire leviku tõttu arvatud ka maailma saja agressiivsema taimeliigi hulka.