Päästeamet tahab tuleohutuse koolitust koolide õppeprogrammi

Pilt on illustratiivnePäästeamet soovib suunata tuleohutusalast koolitust koolide õppepgrammi, et juurutada lastes juba varakult turvalist mõtteviisi.

Päästeameti uue peadirektori Kuno Tammearu sõnul on töö noortega ehk turvalise mõtteviisi kujundamine pikas perspektiivis päästeameti jaoks äärmiselt tähtis. "Pääs teameti eesmärk on viia tuleohutusalane õpe kooli põhiprogrammi. Sest üks asi on see, kui päästjad käivad aegajalt laste ja noorte juures tuleohutusalaseid selgitusi jagamas, kuid oleks vaja, et sellest räägiks iga õpetaja ning tuleohutuse koolitunnid oleks õppe programmis eraldi ette nähtud ," ütles Tammearu usutluses BNS-ile.

"Mõistame, et see on tohutu muutus, sest koole on palju, kuid meil on hea koostöö haridus- ja teadusministeeriumiga, kellega me antud süsteemi ette valmistame. Tuleviku ühiskonna mõjutamise läbi tagame selle, et edaspidi on tuleõnnetusi veelgi vähem," lisas Tammearu.

Tema sõnul tuleb pidevalt analüüsida, kuidas võimalikult efektiivselt noorteni jõuda ja kus noored viibivad. "Kindlasti on siin üks märksõna sotsiaalmeedia, mille kaudu on tänapäeval võimalik noorteni jõuda. Miks mitte ei võiks meil tulevikus olla vabatahtlikud päästjad ka veebis, näitkes Facebookis, et kirjutada seal pidevalt ohutuse teemadel ja kanda nii turvalist mõtteviisi noorteni," arutles Tammearu.

Päästeamet hakkas ennetustööle süsteemselt tähelepanu pöörama alates 2006. aastast ja tulemused räägivad Tammearu sõnul ise enda eest - tuleõnnetuste arv on selle aja jooksul märkimisväärselt vähenenud, tulesurmade arv on vähenenud suisa kolm korda ja ka tänavuse aasta on numbrid on samuti oluliselt väiksemad kui eelmisel aastal.

"Seega ei saa ennetustegegvuse tähtsust kuidagi alahinnata ning panustamine selles valdkonnas peab kindlasti jätkuma. Esmalt on oluline teada sihtrühmi, kelleni meil on vaja jõuda, ning töö selles osas on muutumas üha keerulisemaks, sest põrkume inimeste sotsiaalsete probleemidega," ütles Tammearu.

Tema sõnul on praegune tules hukkunu keskmiselt 50-aastane, sageli alkoholi tarbiv ja suitsetav mees, ning kui arvestada, et paljud nei st ei ole sotsiaalselt väga aktiivsed, siis on tuleohutusjutuga nendeni jõudmine suur väljakutse. "Võimalusi on erinevaid, üks on kindlasti tihe koostöö kohalike omavalitsustega ja sotsiaaltöötajatega. Kuid kindlasti tuleb endale ka aru anda, et kusagil tuleb piir ette, et tulesurmade osas 0-ni pole jõudnud veel ükski riik," ütles Tammearu.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD