Järgmise nädala teisipäeval ehk jüripäeva tähistatakse esmakordselt üle Eesti veteranidepäeva.

Veteranidepäeva eel avatakse laupäeval veteranidele ja kaitseväe missioonidele pühendatud näitus sõjamuuseumis. Väljapanek tutvustab kaitseväe osalemist sõjalistel operatsioonidel välisriikides.

Pühapäeval võetakse Eesti Kirikute Nõukogu liikmekirikute jumalateenistustel eestpalvesse veteranid ja nende lähedased ning mälestatakse langenud veterane.

23. aprillil ehk jüripäeval tähistatav veterandidepäev on ka lipupäev.

Veteranide päeva üritused algavad teisipäeva hommikul veteranide laskmisvõistlusega Männiku lasketiirus.

Keskpäeval peetakse Tori Püha Jüri kirikus Jüripäeva jumalateenistus. Teenistuse viivad läbi kaitseväe peakaplan Taavi Laanepere ja luteri kiriku peapiiskop Andres Põder. Tervitussõnad ütlevad kaitseminister ja kaitseväe juhataja ning välisriikide veteranide esindaja.

Toris süüdatakse ja õnnistatakse Jürituli ehk veteranide mälestustuli, mis lähetatakse langenud sõjameeste haudadele ja vabadusvõitlusega seotud mälestuspaikadele. Briti suursaadiku osalusel avatakse kirikus ka Vabadussõjas langenud briti sõdurite mälestustahvel. Jumalateenistus lõpeb pärgade asetamisega Püha Jüri ratsamonumendile ning sõduri einega kiriku hoovis.

Samal ajal korraldavad väeosad üle Eesti veteranide auks lõunasöögid.

Teisipäeva õhtul kell 18.30 algab Tallinnas Vabaduse väljakul kontsert Veteranirock, kus esinevad Singer Vinger, Ultima Thule ja Tõnis Mägi ning Terminaator, samuti esinevad Estonia poistekoor ja Tallinna kammerorkester. Sõnavõttudega esinevad veteranid, kaitseväe juhataja ja kaitseminister.

Ka autasustatakse üritusel laskmisvõistluse parimaid ning tehakse teatavaks veteranide toetussümboli konkursi tulemused. Kontserti kannab üle ETV.

Alates 1995. aastast on välismissioonidel teeninud 2300 kaitseväelast. Nad on teeninud Horvaatias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ja Vahemerel. Lisaks sellele on kaitseväelased ja kaitseliitlasi saanud vigastada Eestis teenistusülesannete täitmisel või sõjalises väljaõppes.

Möödunud aasta detsembris kinnitas valitsus kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika, mis toob ligi 2500 veteranile ja nende peredele senisest ulatuslikuma toe.

Kaitseliitlased harjutavad nädalavahetusel Võru linna kaitsmist, lahingutegevus algab pühapäeva varahommikul.

Sõjaline harjutus algab laupäeval üksuste rännakuga oma vastutusaladesse, seejärel valmistatakse ette positsioonid ning viiakse läbi lahingdrillid, teatas Kaitseliit. Üksused peavad olema lahinguvalmis laupäeva õhtul kell 20, siis algab õppuse luureetapp, mis võib kesta kuni lahingutegevuse alguseni.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul peab riik ka tulevasel 2014-2020 eelarveperioodil toetama korterelamute renoveerimist ning samas mahus jätkamiseks oleks selleks vaja vähemalt 100 miljonit eurot.

"Olen võtnud endale kohustuse jätkata kortermajade renoveerimise toetamist vähemalt selles mahus, kui on turul nõudlus. Ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et las omanikud ise üksi parandavad oma kodusid," rääkis Parts reedel toimunud Balti elamumajanduse konverentsil.

2014. aasta teisest poolest peaksid olema uue perioodi meetmed ette valmistatud ja avatud, ütles Parts, kelle sõnul saaks riik lisaks renoveerimisele aidata ühistuid ka väiksemate tegevuste rahastamisel, näiteks energiaauditite ja projektide puhul.

Ministri sõnul peaks elamufondi kaasaegsele tasemele viimine olema nii-öelda rahvuslik ülesanne, kus koostööd peaksid tegema elanikud, riik, teadlased, kohalikud omavalitsused ja teisedki.

"Me ei ole piisavalt rikkad, et kütta tühja õhku, näiteks Soomes kulub ühe ruutmeetri kütmiseks kaks korda vähem energiat," rääkis Parts ning lisas, et renoveeritud elamute energiasääst ulatub kuni 50 protsendini ja keskmiselt on see arvutuste järgi olnud 40 protsenti.

Elamufondi kaasajastamine seisneb Partsi hinnangul pigem renoveerimises, kui uute ehitamises, kuigi ka viimast ei tohi alahinnata.

Kui lõppeval eelarveperioodil toetas riik elamute renoveerimist paljuski saastekvoodi müügist saadud rahadest, siis tuleval eelarveperioodil ei saa sellele kvoodihinna languse tõttu enam niipalju loota, selgitas ministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Martin Miido.

Kolmapäeval hääletas Euroopa Parlament maha eelnõu, millega oleks peatatud osa saastekvootide enampakkumistest kauplemissüsteemis. Ettepaneku eesmärk oli tõsta EL-i saastekvootide hinda.

Konverentsi korraldanud korteriühistute liidu hinnangul oleks järgmiseks eelarveperioodiks vaja kaks korda suuremat summat ehk 200 miljonit eurot, teatas liit. Valitsusele tehtud vastavasisulises ettepanekus seisab, et selle toetuse abil investeeriksid ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeriksid 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15 protsenti kõigist Eesti korterelamutest.

Liidu teatel on sihtasutus Kredex alates 2009. aastast välja jaganud toetuseid 3506 energiaauditile ja renoveerimisprojektile. Sõlmitud on 512 renoveerimislaenu lepingut, mille raames on investeeritud 49 miljonit eurot ning säästetud 1500 gigavatt-tundi energiat.

Eurostati andmetel oleksid kaheksa protsenti osalise tööajaga töötajatest Eestis ehk ligikaudu 10 000 töötajat soovinud mullu rohkem tööd teha kui neile tööandja poolt võimaldati.

Euroopa Liidu keskmine näitaja on kasvanud viimase viie aastaga 18,5 protsendilt 2008. aastal mulluse 21,4 protsendini, teatas Eurostat reedel.

Eestist vähem oli vaeghõivatuid osalise tööajaga töötajate seas vaid Hollandis, kus nende hulk ulatus kolme protsendini. Kolmandal kohal oli Euroopa Liidus Tšehhi vabariik kümne protsendiga.

Osalise tööajaga töötamiseks on inimesed kõige rohkem sunnitud Kreekas, kus koguni kaks kolmandikku neist oleksid soovinud rohkem töötunde. Järgnesid Hispaania 55 protsendiga, Läti 53 protsendiga ja Küpros 50 protsendiga.

Kogu hõivest moodustas osalise tööajaga töötajate arv Eestis 10,4 protsenti, mis jääb samuti pea kaks korda alla Euroopa Liidu näitajale, mis oli mullu 19,9 protsenti, euroala töötajatest moodustasid osalise tööajaga töötajat 21,4 protsenti.

Ka Lätis ja Leedus oli osalise tööajaga inimeste osakaal suhteliselt väike ehk alla kümne protsendi.

Kõige rohkem töötas Euroopa Liidus inimesi osalise tööajaga Hollandis, kus see oli koguni 49,8 protsenti.

Kokku töötas mullu Euroopa Liidus 43 miljonit töötajat osalise tööajaga, kellest 9,2 miljonit leidsid, et nad on vaeghõivatud.