EESTI UUDISED BNS

Eestis kasvab laste vaktsineerimisest keeldumiste arv

Pilt on illustratiivneEestis on viimase viie aasta jooksul järjest vähenenud vaktsineerimistega hõlmatus, eelmisel aastal kasvas vaktsineerimistest keeldumiste arv 0,3 protsendi võrra.

Tervsieameti andmetel vähenes 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga kaheaastaste laste hõlmatus vaktsineerimise osas kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolne soovituslik tase 95 protsenti jäi Eestil saavutamata üheksa haiguse puhul.

Hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophylius influenzae tüüp B vastu vastu moodustas 94,6 protsenti, B-viirushepatiidi puhul 94,7 protsenti ning mumpsi, punetiste ja leetrite vastu - 93,6 protsenti.

Kaheaastaste laste seas jäi soovituslik hõlmatuse tase madalamaks Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Pärnu- ja Valgamaal.

Tuberkuloosi vastu vaktsineerimine püsib jätkuvalt kõrgel tasemel, 2012. aastal vaktsineeriti 97,9 protsenti lastest vanuses 0 kuni 11 elukuud.

Nagu varasemalt jätkusid ka 2012. aastal probleemid vaktsineerimise õigeaegsusega, kuid võrreldes 2011. aastaga suurenes 2012.a hõlmatus esimese ja teise korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vastu.

Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega 2-aastastel lastel moodustas 85,5 protsenti ja teise korduvvaktsineerimisega seitsmeaastastel 80 protsenti. Hõlmatus kolmanda korduvvaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu 15-17-aastastel noorukitel moodustas 80 protsenti.

Hõlmatus korduvvaktsineerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu püsis 13-14-aastaste hulgas eelneva aastaga võrreldes samal tasemel - 91,7 protsenti.

Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi kümne nakkushaiguse vastu, nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid ja Haemophylius influenzae tüüp B.

Lätis tabati Eesti kodanikust juveeliröövel

Lätis tabati Eesti kodanik, kel oli kaasas ligi 900 grammi kuldehteid, Soomes juveeliäri röövimises kahtlustava mehe kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus.

Korrakaitsjad pidasid 46-aastase Eesti kodakondsusega mehe kinni 23. jaanuaril Moskva-Riia rongis, mehe asjade seast leiti kulda ja kuldehteid, mis kaalusid kokku 889 grammi, teatas Läti maksuamet teisipäeval.

Mehe kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, teda kahtlustatakse juveeliäri relvastatud röövis Soomes.

Mehe juurest leiti kaks kuldsõrmust ning samuti kullasulamit, mis ilmselt oli kokku sulatatud erinevatest ehetest. Läti maksuameti hinnangul on selle kullakoguse väärtus 20 000 eurot.

Kohus võttis mehe vahi alla. Esmalt läheb ta Lätis kohtu alla süüdistatuna salakaubaveos, seejärel antakse ta välja Soomele, kus teda süüdistatakse röövimises.

Enamusel mopeedidel puudub kohustuslik liikluskindlustus

Pilt on illustratiivneEesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel puudub enamusel mopeedidel kohustuslik liikluskindlustus, mis tähendab, et sellise sõidukiga liiklemine on teadlik seaduserikkumine.

Mopeediga liiklemiseks on vaja soetada liikluskindlustuse poliis ja tasuda kindlustusmakse. Poliis väljastatakse liikluskindlustuse lepingu alusel. Leping peab olema igal registreeritud mopeedil vaatamata sellele, kas mopeedi liikluses kasutatakse või mitte.

President Ilves väljendas uhkust Eesti missioonisõdurite üle

Toomas Hendrik IlvesLangenud ja vigastada saanud kaitseväelaste lapsi toetava Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil esinenud president Toomas Hendrik Ilves väljendas esmaspäeval uhkust Eesti missioonisõdurite üle ning rõhutas samas, et riik peab oma sõdurite eest hoolitsema ning neid toetama ka pärast missioonide lõppu.

"Toetame üheskoos Carolin Illenzeeri Fondi kaudu langenud ja vigastada saanud kaitseväelaste lapsi. Neid lapsi on praegu 45, aga teame juba, et sel suvel peaks sündima veel üks väike tüdruk. Tänase heategevusliku õhtusöögi tulu läheb just nende laste hariduse ja huvitegevuse toetuseks," märkis president lennusadamas toimunud õhtusöögil.

Ilves meenutas, et Eesti osaleb erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast ja sellest saadik on Eesti riik saatnud välismissioonidele üle 2500 mehe ja naise. "Tänaselgi hommikul kohtusin Paldiskis järjekordse Afganistani suunduva jalaväekompaniiga Estcoy 16, kellest kahele kolmandikule algab kohe esimene välismissioon. Mul oli uhke tunne seista kõigi nende meeste ja naiste ees, nende Eesti sõdurite ees," rõhutas Ilves.

Riigipea sõnul on paraku viimase 18 aasta jooksul tulnud ette ka kurbi ja pöördumatult traagilisi hetki. 130 kaitseväelast on saanud operatsioonidel või koduses teenistuses haavata ja vigastada. 11 meest on langenud lahinguväljal. "On selge, et kui Eesti parlament ja valitsus langetavad otsuse lähetada oma kaitseväelased lahingusse, siis võtab riik koos sellega ka suure vastutuse. Vastutuse nii kaitseväelaste endi kui ka nende lähedaste eest. Vastutuse eelkõige selles mõttes, et Eesti riik peab tegema kõik endast oleneva, et meie lahingüksustel oleks parim võimalik väljaõpe ja parim võimalik varustus just konkreetse sõjalise operatsiooni edukaks läbimiseks," rääkis Ilves.

Tema sõnul võtab riik vastutuse ka lahingust naasvate kaitseväelaste eest ning riigil tuleb igapäevase tähelepanu, hoole ja mõistmisega suhtuda sellesse, et nii mõnigi lahing või vahejuhtum võib kaitseväelase või tema pere jaoks kesta väga pikalt. "See vajab kõigi selles vallas töötavate psühholoogide ja ohvitseride kannatlikkust ning järjekindlust sealgi, kus tundub, et abivajaja lükkab abi eemale. Kaitseministeerium ja kaitsevägi peavad hea seisma selle eest, et keegi Eesti huvide eest võidelnuist ei tunneks end sellesama Eesti poolt hüljatuna," ütles Ilves.

Presidendi sõnul on teisipäeval tähistataval veteranipäeval, kuid ka edaspidi kõigil võimalus näidata oma solidaarsust kodus või kaugemal missioonidel teeninud kaitseväelastega, kinnitades rinda veteranide uus toetussümbol – rahvusvärvides sinilill. "Mina kannan seda sinilillemärki, sest olen uhke nende üle, kes kaitsevad Eestit lähedal ja kaugel. Pealegi, sinilill on üks väheseid lilli, mis homsel veteranipäeval õitseb. Arvestades tänavust talve, mis kevadeks alles kasvab," ütles Ilves.

President avaldas heameelt kodanikualgatuste üle, mille üheks väljundiks on ka Carolin Illenzeeri Fond. "Carolin Illenzeeri Fond on sümboli tähendusega. See näitab Eesti kodanikuühiskonna tugevnemist, meie hoolivust ja üksteise märkamist. Teadmine, et ühiskond hoolib kaitseväelastest ja nende peredest; teadmine, et kui midagi juhtub, ei jäeta kedagi üksi, et lastel aidatakse saada hea haridus – see annab kindluse Eesti kaitsmise enda elukutseks valinutele," rääkis Ilves.

VVK jättis Põlva vallavolikogu liikmete teise kaebuse rahuldamata

Aigar NagelVabariigi valimiskomisjon (VVK) jättis rahuldamata tegutsemisvõimetuks tunnistatud Põlva vallavolikogu liikmete teise kaebuse, milles nad vaidlustasid vallavolikogule asendusliikmete määramise.

Tegutsemisvõimetuks tunnistatud Põlva 15-liikmelise vallavolikogu üheksa liiget Ahti Bleive, Andres Vijar, Endel Ermel, Aimar Teever, Anti Rüütli, Leander Konks, Ülo Plakso, Toomas Tobreluts, Aivar Tigason ja Ahti Hütt kaebasid vabariigi valimiskomisjonile edasi Põlva valla valimiskomisjoni otsuse, millega komisjon määras volikogu asendusliikmed. Kaebajad leidsid, et valla valimiskomisjoni otsus asendusliikmete määramise kohta oli õigustühine, kuna asendusliikmete määramise ajal oli volikogu veel tegutsemisvõimeline.

Riigikogus tuleb lahtiste uste päev

Toompea lossRiigikogu korraldab teisipäeval lahtiste uste päeva, mille raames saavad huvilised tutvuda parlamendihoone ja riigikogu tööga.

Kell 11.45 juhatab päeva sisse politsei- ja piirivalveameti vasekvintett, kell 12 tervitab külalisi riigikogu aseesimees Jüri Ratas, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile.

Lahtiste uste päeval traditsiooniks kujunenud valituse infotunnis vastavad kell 13 rahva küsimustele peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning sotsiaalminister Taavi Rõivas. Infotundi juhatab riigikogu aseesimees Laine Randjärv.

Huvilistel on kella 14-16 võimalus osaleda komisjonide istungitel. Kultuurikomisjonis on arutusel õpilase arengu toetamine, tugiteenuste ja tugispetsialistide vajadus. Põhiseaduskomisjonis on kõne all osalusdemokraatia arendamine poliitika kujundamisel. Sotsiaalkomisjon arutleb geenikiibi kasutamise võimaluste üle personaalses meditsiinis ning väliskomisjonis on ülevaade Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi tegevustest. Maaelukomisjoni istungil käsitletakse kõigepealt erimärgistatud kütuse aktsiisi probleeme, seejärel räägitakse looduskaitsealade sihtkaitsevööndites tegevuspiirangute tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimisest maaomanikele. Majanduskomisjonis esitletakse rahandusministeeriumi ülevaadet 2013. aasta kevadisest majandusprognoosist.

Kella 12-17 toimuvad ekskursioonid Toompea lossis ning pääseb Pika Hermanni torni. Avatud on eelmise aasta parima pressifoto näitus ning kunstisaalis saab vaadata Kadri Kangilaski autorinäitust.

Riigikogu teabekeskuses aadressil Toompea 1 saab kella 11-12 vaadata nukufilmiprogrammi, 12-14 linastub kroonikafilmide programm. Kella 15-16.30 saab jälgida mälumängu "Kas tunned maad…" millel osalevad Tallinna reaalkooli, Inglise kolledži, Saku gümnaasiumi ja Viimsi kooli vanemate klasside õpilased. Riigikogu võistkonda kuuluvad Remo Holsmer, Jevgeni Ossinovski, Juku-Kalle Raid ja Tarmo Tamm. Mängu juhivad Eesti Mälumänguliidu juhatuse liikmed Indrek Salis ja Aare Olander.

Riigikogu avatud uste päev toimub 15. korda. Riigikogu tähistab avatud uste päevaga 94 aasta möödumist Asutava Kogu esimesest istungist.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD