Keskkonnaamet maksis mullu suurkiskjate kahju eest üle 85 000 euro

Keskkonnaamet hüvitas põllumeestele enamiku mullu hundi, karu ja ilvese tekitatud kahjudest, kokku maksis amet hüvitist 134 juhtumi eest üle 85 000 euro.

Rahuldamata jäi vaid neli taotlust, sest ekspertide hinnangul ilmnes, et kahju tekitajaks oli koer või ei olnud tegevusjälgede puudumise ja hävimise tõttu võimalik suurkiskjate osalust tõendada, teatas keskkonnaameti pressiesindaja BNS-ile.

Huntide tekitatud kahju hüvitati 99 taotlejale kokku 71 122 euro, ilveste kariloomade murdmisi kompenseeriti kaheksale taotlejale kokku 1453 euro ja karude mesitarudele tekitatud kahjustusi 27 mesinikule kokku 14 565 euro ulatuses, ütles keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi.

Eelmisel aastal murdsid suurkiskjad kahjuaktide järgi 746 lammast, 18 vasikat, neli koera, ühe varsa ja ühe kodukitse ning rüüstasid 92 mesitaru. Kahjustusi oli kõikides Eesti maakondades. 2011. aastaga võrreldes oli kahjude suurus oluliselt väiksem.

Talvi sõnul pööratakse kiskjakahjude hüvitamise menetlemisel üha suuremat tähelepanu omaniku vastutusele ja ennetusabinõudele. Omanikud saavad kahju ennetada karjamaade vahetamise ja järelevalve, karjuste ja karjakoerte kasutamise ning kiskjakindlate aedade ja hirmutite rajamisega.

Kiskjakahjude esinemiskohtade paiknemine ja ulatus väljendab ennekõike suurkiskjatele sobilike elupaikade, nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust. Kahjude suurus peegeldab ka inimasustuse ja -tegevuse muutumist maapiirkondades ning nõrka omanikujärelevalvet. Hunt, karu ja ilves on Eestis jahiulukid. Jahiseaduse järgi korraldatakse ulukikahjustuste ilmnemisel jahipidamist ka väljaspool jahiaega.

Looduskaitseseaduse alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu seadustega hüvitab riik põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutused. Kahju hüvitatakse peaaegu täies ulatuses, abi taotleja kanda jääb omavastutuse kohustuslik osa 64-128 eurot aastas. Euroopa Liidu liikmesriigina peab Eesti jälgima, et põllumajandustoodete esmatootjatele antav vähese tähtsusega abi ei ületaks Euroopa komisjoni kehtestatud piirmäära, mis on 7500 eurot viimase kolme aasta kohta.