Päästeameti peadirektor keelas alates reedest siseveekogude jääle mineku, kuna see on eluohtlik.

"Viimase nädala soojakraadid, vihm ja päike on muutnud jääolusid kiiresti ja kardinaalselt. Jääst, mis näiteks täna veel kandis, ei pruugi homme õhtuks enam midagi järel olla,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints ameti pressiesindaja vahendusel.

Ka paluvad päästjad täiskasvanutel keelata lastel jääle minek ja hoida neil veekogude juures silm peal. Kalameestel soovitab amet oodata jää sulamiseni, et siis paadiga veele minna.

Teisipäeval keelasid Valga, Viljandi ja Tartu maavanemad alates tuleva nädala esmaspäevast jääle mineku.

Ühendkuningriigi elektropopi ansambel Pet Shop Boys esineb 5. juulil Tallinnas.

Pet Shop Boys esineb Õllesummeri festivali pealaval reedel, teatas BNS-ile ürituse korraldaja. Juunis oma 12. stuudioalbumi "Electric" üllitav ansambel tuleb Eestisse oma maailmatuuri raames.

Pet Shop Boys esines Eestis aasta 2000 juunis. Samas on ansambli liikmed mitmel korral Eestis puhkamas käinud.

Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule uue kohustusliku liikluskindlustuse seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on lahendada praeguse liikluskindlustuse süsteemi kitsaskohad ja toetada kaasaegse kindlustusteenuse pakkumist.

Eelnõuga ei muudeta liikluskindlustuse süsteemi aluspõhimõtteid – see on jätkuvalt kohustuslik vastutuskindlustus, mis tagab kannatanutele kahju hüvitamise ning teisalt kaitseb liiklusõnnetuse põhjustajaid nende vastu esitatud ootamatute rahaliste nõuete eest, teatas rahandusministeerium.

Uue seadusega vähenevad erinevused liikluskindlustuse ja teiste kindlustuslepingute vahel. Seega liikluskindlustuse leping muutub tavapäraseks kindlustuslepinguks.

Lepingu saab sõlmida tähtajaga kuni üks aasta ning lepingu perioodiks väljastatakse ka selle olemasolu kinnitav poliis. Soovi korral võib sõlmida ka automaatselt pikeneva lepingu.

Üks olulisemaid muudatusi võrreldes kehtiva seadusega on kannatanu võimalus pöörduda teatud juhtudel kahjunõudega oma liikluskindlustuse kindlustusandja poole.

See muudab kahjude käsitlemise kannatanule mugavamaks ja kättesaadavamaks. Säilib ka praegune süsteem, kus kahjunõue esitatakse süüdlase kindlustusandjale, seisab eelnõus.

Seadusega kaasneb muudatusi ka kindlustuskaitse ulatuses, kuigi peamised põhimõtted jäävad senisega võrreldes samaks. Eelnõuga tõstetakse kindlustussummasid – varakahju ühe miljoni suurune piirmäär tõuseb 1,2 miljonile eurole ja inimese tervise kahjustamisest või kehavigastustest tuleneva hüvitise piirmäär tõuseb praeguselt viielt miljonilt 5,6 miljonile eurole.

Protsentuaalselt suureneb enim mittevaralise kahju hüvitise piirmäär, mis kehtivas seaduses on 640, eelnõus aga 3200 eurot.

Eelnõuga säilib kindlustusandjate õigus esitada teatud juhtudel tagasinõue õnnetuse põhjustajale, näiteks joobes juhtimise korral. Lisaks sätestatakse kolm uut alust tagasinõueteks: kui kahju põhjustati ületades lubatud piirkiirust 40 kilomeetrit tunnis või rohkem, töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise tagajärjel või politsei eest põgenedes.

Teisalt on uudne see, et enamikele tagasinõuetele sätestatakse ülempiir kuni 3000 eurot, mis suurendab kindlustusvõtjate kaitset.

Jätkuvalt pööratakse liikluskindlustuse süsteemis olulist tähelepanu kindlustamata sõidukitele. Põhiosas säilib kehtiv põhimõte, mille järgi kontrollitakse sõidukite kindlustuse olemasolu nii politsei kui liikluskindlustuse fondi poolt.

Registrisse kantud sõiduk võib olla kindlustamata kuni 12 kuud tingimusel, et sellise sõidukiga liikluses ei osaleta. Sõidukitele, mis on kindlustamata kauem, kohaldub praeguse fondi kõrgendatud kindlustusmakse süsteemi asemel fondii automaatne kindlustuskaitse, mis tagab ka kindlustamata sõidukitega põhjustatud õnnetuste puhul kahjude hüvitamise.

Automaatse kindlustuskaitsega sõiduki eest peab selle omanik maksma fondile kindlustusmakset ning õnnetuse korral rakendub kuni 640 euro suurune omavastutus.

Seadus jõustub 1. märtsil 2014. Kahjustatud isiku oma kindlustusandja poolt kahju hüvitamist puudutavad sätted jõustuvad 1. oktoobril 2014.

Valitsus andis neljapäeval riigi- ja omavalitsusasutustele korralduse heisata veteranipäeval, 23. aprillil lipud ja kutsub ka kõiki teisi sel päeval veteranide auks lippe heiskama.

Kaitseminister Urmas Reinsalu märkis, et 23. aprillil tähistab Eestis esimest korda veteranipäeva, mis on pühendatud missioonisõduritele ja teenistuses vigastada saanud sõjameestele. Valitsus kutsub kõiki eesti inimesi näitama lipuheiskamisega toetust meestele ja naistele, kes on kodust kaugel oma lipu all Eesti eest võidelnud, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Kaitseministri sõnul algatab Eesti veteranipäeva tähistamisega uue traditsiooni, millega on võimalik tänada neid 2500 Eesti meest ja naist, kes on osalenud välisoperatsioonidel või saanud vigastada teenistuses Eestis.

Reinsalu lisas, et veteranipäeval peab Eesti meeles kõiki neid sõjamehi, kes on andnud Eesti vabaduse eest kõige kallima – oma elu.

Veteranipäeva puhul korraldab kaitsevägi 23. aprillil kell 18.30 Tallinna Vabaduse väljakul kontserdi Veteranirock. Tasuta kontserdil esitavad Singer Vinger, Terminaator, Ultima Thule ja Tõnis Mägi selleks päevaks tehtud kava.

Päeva raames toimuvad veteranide toetusüritused üle Eesti: väeosad korraldavad veteranidele lõunasöögi, peetakse maha veteranide laskevõistlus, avatakse välisoperatsioonide näitus ja veteranipäeva jumalateenistusel mälestatakse kõiki langenud sõjamehi.

Kaitseministeerium algatab seadusemuudatused, mis toovad veteranidele ulatuslikuma toe. Rahvusvahelisel sõjalisel missioonil viibitud aega hakatakse arvestama kaitseväelaste tegevteenistuse staaži hulka kahekordses ulatuses. Samuti hakkavad vigastatud kaitseväelased saama senisest suuremat töövõimetuspensioni ning toitjakaotuspensioni märkimisväärne tõus annab välismissioonidel osalevate kaitseväelaste lähedastele suurema kindluse.

Eesti riik on 1995. aastast saatnud välismissioonidele 2300 kaitseväelast. Nad on teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ja Vahemerel. Lisaks sellele on kaitseväelased ja kaitseliitlasi saanud vigastada Eestis teenistusülesannete täitmisel või sõjalises väljaõppes. Vabariigi valitsus kinnitas mullu 20. detsembril kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika, mis toob ligi 2500 veteranile ja nende peredele senisest ulatuslikuma toe.