Juba teisipäeval võidakse sõlmida leping, millega STV ostab Starmani 37 miljoni euro eest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tehingut rahastab USA investeerimisfirma Carlyle Group. Mobiiliteenuse pakkumiseks vajaliku sagedusloa saamiseks on kavas osta ka Bravocomi kaubamärgi all mobiiliteenust pakkunud ProGroup Holding OÜ.

Nii Starman kui STV tegutsevad fikseeritud võrkude turul, kus juhtmeid pidi tuuakse inimestele koju televisiooni, internetti ja telefoni, kirjutab leht. Nende turg enam ei kasva, küll aga kasvab mobiiliturg ja eriti mobiilivõrkude kaudu interneti pakkumine. Kolme suurema mobiilifirma EMT, Tele2 ja Elisaga seotud kontsernid võtavad neilt järjest turuosa üle ja ainus võimalus pikas plaanis püsima jääda on ka ise võrgu kaudu mobiilsidet ja internetti pakkuma hakata.

Starmani juht ja 20 protsendi firma omanik Peeter Kern teatas lehele, et ei saa Starmani võimalikku aktsiamüüki kommenteerida. "Eks kui on midagi teatada, siis kindlasti teatame, lähinädalatel küll ei paista," sõnas Kern. "Mobiiliteenuste turg tundub üsna hõivatuna, mingit konkreetset plaani sinna siseneda meil pole."

Bussides ja kindlaksmääratud bussijaamades peab pakkuma puudega inimesele abi, vastasel korral ähvardab kuni 3200-eurone trahv, seisab kooskõlastusringile saadetud ühistranspordiseaduse muudatuses, kirjutab Postimees.

Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse järgi määrab majandusminister kindlaks bussijaamad, kus tuleb puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele abi osutada. "Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ei ole bussijaamade määramiseks kindlaid nõudeid ette nähtud ning vastava korra ja bussijaamade arvu määravad liikmesriigid ise," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.

Nõuded puudutavad peamiselt teabe esitamist, abi andmist ning juurdepääsutingimuste loomist. Viimaste puhul on nende täpsem korralduslik pool jäetud bussijaamade enda välja töötada.

Kohustust osutada puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele abi transpordile juurdepääsuks kohaldatakse Ruuda sõnul üksnes neil liinidel, mille sõiduplaanijärgne pikkus on üle 250 kilomeetri. Kohustus aidata inimest peatuste ajal bussi siseneda või sellest väljuda rakendatakse üksnes juhul, kui bussis on peale juhi veel teisi töötajaid. "Kui näiteks buss sõidab Tallinnast Võrru ja lisaks bussijuhile on ka reisisaatja, siis tekib vastav kohustus," selgitas Ruuda BNS-ile.

"Kaugemas perspektiivis soovime, et Eesti suuremates linnades olevad bussijaamad vastaksid määruses toodud tingimustele ning neid võiks käsitleda kindlaksmääratud bussijaamadena," rääkis Ruuda. "Praegu on määruses ette nähtud nõuete täitmise võimekus olemas Tallinna bussijaamal, kellega ministeerium on sel teemal ka kõnelenud ning saanud põhimõttelise nõusoleku määrata Tallinna bussijaam määratud bussijaamaks."

Puudega ja piiratud liikumisvõimega sõitjale kindlaksmääratud bussijaamas või bussis abi osutamata jätmine võib kaasa tuua kuni 3200 euro suuruse trahvi.

Sel aastal on aegumistähtaeg ligi 7000 relvaloal, mida on tavapärasest pea poole rohkem, seetõttu kutsub politsei relvaomanikke relvaluba vahetama aegsasti.

Korrakaitsepolitseiosakonna politseikapten Sven Põierpaasi sõnul kohustab relvaseadus relvaloa vahetamist alustama vähemal kuu enne loa kehtivuse lõppemist, teatas politsei pressiesindaja BNS-ile.

„Aegumisel kaotab relvaluba kehtivuse ning kehtetut relvaluba vahetada ei ole võimalik. Sellisel juhul tuleb omanikul relvad politseisse hoiule tuua, teha uus taotlus relvaloa saamiseks ning sooritada relvaeksam. Seega on kindlasti mõistlikum hakata luba varem uuendama, kui jääda viimasele hetkele,“ ütles Põierpaas.

Aeguvate relvalubade suurem hulk on seotud nende väljaandmise tsüklilisusega, kuna relvaluba kehtib viis aastat. Eestis on üle 28 000 relvaomaniku.

Relvaloa vahetamiseks tuleb pöörduda elukohajärgse prefektuuri lubadetalitusse ning esitada kirjalik avaldus, vahetamisele kuuluv relvaluba, foto ning tervisetõend. Samuti tuleb eelnevalt tasuda riigilõiv ja tõestada relvaloale kantud relvade olemasolu.

Keeleinspektsioon kontrollis mullu 1505 vene õppekeelega koolide või lasteaedade pedagoogi eesti keele oskust ja tuvastas 1275 nõuetele mittevastava keeleoskusega õpetajat.

Läbiviidud kontrollide arv mullu suurenes, samuti tuvastas keeleinspektsioon mullu rohkem keelt vajalikul määral mitteoskavaid pedagooge. 2011. aastal kontrollisid inspektorid 1315 pedagoogi keeleoskust ja tuvastasid 1143 nõuetele mittevastava keeleoskusega õpetajat.

Keeleinspektsiooni järelevalvejuhi Leho Klaseri sõnul kontrollisid keeleinspektorid mullu esmakontrolli korras 184 üldhariduskooli pedagoogi eesti keele oskust. Tallinnas ja Harjumaal koostas keeleinspektsioon 99, Ida-Virumaal 63, Läänemaal 17 ja Pärnumaal kolm esmakontrolli akti.

Iga teine esimest korda kontrollitud õpetaja ei osanud vajalikul määral eesti keelt. Kokku tuvastas inspektsioon esmakontrollidega 91 keeleseaduse rikkumise juhtumit, neist 63 Tallinnas, 21 Ida-Virumaal, kuus Läänemaal ja üks Pärnumaal.

Keeleinspektsioon kontrollis mullu esimest korda ka 338 lasteaiaõpetaja keeleoskust, sealhulgas Tallinnas, Paldiskis ja Maardus 254, Tartus 19, Haapsalus 11 ja Pärnus 19 lastaiaõpetaja eesti keele oskust. Ebapiisava keeleoskuse tuvastasid inspektorid Harjumaal 145, Haapsalus kolmel ning Pärnus lasteaiaõpetajal.

Ida-Virumaal kontrollis inspektsioon Narva noortekeskuse viie pedagoogi eesti keele oskust, neist neli ei osanud keelt vajalikul määral.

Järelkontrollis kontrollisid keeleinspektorid 999 lasteaia- ja üldhariduskooli pedagoogi ettekirjutuse täitmist ning tuvastasid, et ettekirjutus oli täitmata 681 juhul.

Järelkontrollis määras inspektsioon 29 pedagoogile ettekirjutuse korduva täitmata jätmise eest sunniraha kogusummas 2425 eurot. Seitsmele haridusasutuse juhile tegid inspektorid ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega, mida rakendatakse juhul, kui ettekirjutus on määratud tähtpäevaks täitmata.

Väärteomenetlust alustas keeleinspektsioon 74 pedagoogi suhtes, kusjuures 26 pedagoogi sai hoiatustrahvi ja 48 rahatrahvi kiirmenetluse korras kogusummas 3632 eurot.