Kuue kuu Euribor vähenes 2012. aastal 1,67 protsendilt 0,32 protsendi tasemele, eeldatavasti püsib Euribor ka 2013. aastal madalal tasemel, kuid edasine langus on vähetõenäoline, selgub SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist.

"2013. aasta alguses on veel veidi ruumi eluasemelaenude intressimäärade vähenemiseks, kuna turuintressimäärade madal tase ei ole veel kõiki laenulepinguid mõjutanud, kuid 2012. aastaga võrreldes on muutused marginaalsed," ütles SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas panga pressiteates.

"Balti pered ei saa enam loota, et seoses Euribori langemisega ka laenukulud jätkuvalt vähenevad, nagu see oli harjumuspärane 2012. aastal," lisas ta.

Kuue kuu Euribor vähenes 2012. aastal 1,67 protsendilt 0,32 protsendi tasemele. Kui 2012. aasta jaanuaris oli Balti riikide võrdluses keskmine kodulaenu intressimäär kõige madalam Eestis - 3,42 protsenti, siis 2013. aasta jaanuaris oli see madalaim Leedus - 2,5 protsenti.

Eluasemelaenude intressimäär vähenes kõige tagasihoidlikumalt Lätis – 2012. aasta jooksul vaid 0,7 protsendipunkti. Leedus kahanes keskmine intressimäär 2012. aastal 1,2 protsendipunkti võrra.

Juba teisipäeval võidakse sõlmida leping, millega STV ostab Starmani 37 miljoni euro eest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tehingut rahastab USA investeerimisfirma Carlyle Group. Mobiiliteenuse pakkumiseks vajaliku sagedusloa saamiseks on kavas osta ka Bravocomi kaubamärgi all mobiiliteenust pakkunud ProGroup Holding OÜ.

Nii Starman kui STV tegutsevad fikseeritud võrkude turul, kus juhtmeid pidi tuuakse inimestele koju televisiooni, internetti ja telefoni, kirjutab leht. Nende turg enam ei kasva, küll aga kasvab mobiiliturg ja eriti mobiilivõrkude kaudu interneti pakkumine. Kolme suurema mobiilifirma EMT, Tele2 ja Elisaga seotud kontsernid võtavad neilt järjest turuosa üle ja ainus võimalus pikas plaanis püsima jääda on ka ise võrgu kaudu mobiilsidet ja internetti pakkuma hakata.

Starmani juht ja 20 protsendi firma omanik Peeter Kern teatas lehele, et ei saa Starmani võimalikku aktsiamüüki kommenteerida. "Eks kui on midagi teatada, siis kindlasti teatame, lähinädalatel küll ei paista," sõnas Kern. "Mobiiliteenuste turg tundub üsna hõivatuna, mingit konkreetset plaani sinna siseneda meil pole."

Bussides ja kindlaksmääratud bussijaamades peab pakkuma puudega inimesele abi, vastasel korral ähvardab kuni 3200-eurone trahv, seisab kooskõlastusringile saadetud ühistranspordiseaduse muudatuses, kirjutab Postimees.

Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse järgi määrab majandusminister kindlaks bussijaamad, kus tuleb puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele abi osutada. "Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ei ole bussijaamade määramiseks kindlaid nõudeid ette nähtud ning vastava korra ja bussijaamade arvu määravad liikmesriigid ise," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.

Nõuded puudutavad peamiselt teabe esitamist, abi andmist ning juurdepääsutingimuste loomist. Viimaste puhul on nende täpsem korralduslik pool jäetud bussijaamade enda välja töötada.

Kohustust osutada puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele abi transpordile juurdepääsuks kohaldatakse Ruuda sõnul üksnes neil liinidel, mille sõiduplaanijärgne pikkus on üle 250 kilomeetri. Kohustus aidata inimest peatuste ajal bussi siseneda või sellest väljuda rakendatakse üksnes juhul, kui bussis on peale juhi veel teisi töötajaid. "Kui näiteks buss sõidab Tallinnast Võrru ja lisaks bussijuhile on ka reisisaatja, siis tekib vastav kohustus," selgitas Ruuda BNS-ile.

"Kaugemas perspektiivis soovime, et Eesti suuremates linnades olevad bussijaamad vastaksid määruses toodud tingimustele ning neid võiks käsitleda kindlaksmääratud bussijaamadena," rääkis Ruuda. "Praegu on määruses ette nähtud nõuete täitmise võimekus olemas Tallinna bussijaamal, kellega ministeerium on sel teemal ka kõnelenud ning saanud põhimõttelise nõusoleku määrata Tallinna bussijaam määratud bussijaamaks."

Puudega ja piiratud liikumisvõimega sõitjale kindlaksmääratud bussijaamas või bussis abi osutamata jätmine võib kaasa tuua kuni 3200 euro suuruse trahvi.

Sel aastal on aegumistähtaeg ligi 7000 relvaloal, mida on tavapärasest pea poole rohkem, seetõttu kutsub politsei relvaomanikke relvaluba vahetama aegsasti.

Korrakaitsepolitseiosakonna politseikapten Sven Põierpaasi sõnul kohustab relvaseadus relvaloa vahetamist alustama vähemal kuu enne loa kehtivuse lõppemist, teatas politsei pressiesindaja BNS-ile.

„Aegumisel kaotab relvaluba kehtivuse ning kehtetut relvaluba vahetada ei ole võimalik. Sellisel juhul tuleb omanikul relvad politseisse hoiule tuua, teha uus taotlus relvaloa saamiseks ning sooritada relvaeksam. Seega on kindlasti mõistlikum hakata luba varem uuendama, kui jääda viimasele hetkele,“ ütles Põierpaas.

Aeguvate relvalubade suurem hulk on seotud nende väljaandmise tsüklilisusega, kuna relvaluba kehtib viis aastat. Eestis on üle 28 000 relvaomaniku.

Relvaloa vahetamiseks tuleb pöörduda elukohajärgse prefektuuri lubadetalitusse ning esitada kirjalik avaldus, vahetamisele kuuluv relvaluba, foto ning tervisetõend. Samuti tuleb eelnevalt tasuda riigilõiv ja tõestada relvaloale kantud relvade olemasolu.