Politsei alustas kriminaalmenetlust, uurimaks peahaavaga haiglasse toodud väikese lapse surma, kirjutab Õhtuleht.

Kiirabi tõi ühte Lõuna-Eesti haiglasse kaheaastase peahaavaga tüdruku, kes seal suri. Et haiglasse toodud lapse pea oli tugevalt vigastatud, alustas Viljandi kriminaaltalitus kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist. Prokuratuuri teatel võib menetluse käigus kvalifikatsioon muutuda.

Raske tervisekahjustuse tekitamise eest saab teo toimepanijat süüdimõistmise korral karistada 4–12aastase vangistusega.

Õhtulehe andmetel võib laps olla perevägivalla ohver.

Prokuratuuri esindaja lisas, et kuna uurimine on algusjärgus, ei saa uurimise huvides rohkem andmeid avalikustada.

Märtsis registreeritud töötute arv vähenes, kuu lõpus oli töötuna arvel 43 617 inimest ehk 6,7 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Märtsis registreeris end töötukassas 5584 uut töötut. Märtsikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3384 inimest.

Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik hõivesse liikujate osakaal on veelgi kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha, märkis töötukassa.

Töötukassa maksis märtsis töötuskindlustushüvitist 11 386 inimesele ehk 24 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 342 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligi 3,3 miljonit eurot. Ligikaudu 102 euro suurust töötutoetust sai märtsis 9413 inimest ehk 19 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa märtsis 446 inimesele. Keskmine märtsis määratud hüvitis oli 1560 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 706 000 euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa märtsis 44 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1733 eurot ning hüvitisteks maksti märtsis üle 109 000 euro.

"Märtsis alanud registreeritud töötute arvu langus annab lootust, et käesoleval aastal töötute arvu vähenemine jätkub, kuigi tõenäoliselt mitte sama kiires tempos kui eelnevatel aastatel," ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Kõrgeim ehk 12,3 protsenti oli registreeritud töötuse määr Valgamaal ja 11,7 protsenti oli see Ida-Virumaal ning madalaim Tartumaal ja Viljandimaal, kus töötuse määr oli vastavalt 4,8 ja 5,1 protsenti.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid oskus- ja käsitöölised, keda oli 21 protsenti, lihttöölised moodustasid 19 protsenti ning teenindus- ja müügitöötajad 17 protsenti.

Märtsikuu jooksul lisandus võrreldes veebruarikuuga rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 3480 uut tööpakkumist, millest 52 protsenti sisestati töötukassa iseteenindusportaali kaudu.

Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7209. Kõige suurem osakaal ehk 26 protsenti vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele. Järgnesid oskus- ja käsitöölistele ning seadme- ja masinaoperaatoritele pakutavad töökohad vastavalt 17 ja 16 protsendiga.

Tööalasel koolitusel osales märtsis 7366 ja tööotsingu koolitusel 1041 inimest. Tööpraktikal osales 1037, tööharjutusel 729 ning tööklubis 669 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1952 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 37 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 55 uut töökohta. Palgatoetusega oli märtsis töötamas 1680 inimest. Lisaks osales veel 1 728 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.

Peaminister Andrus Ansip ei pea Euroopa inimõiguste kohtus märtsis langetatud otsust pronksiöö asjus millekski erakorraliseks ning kindlasti ei käi tema hinnangul otsus politseinike töö kohta tervikuna.

Vastates teisipäeval küsimustele venekeelse Raadio 4 otsesaates, ütles Ansip, et riik ei ole veel võtnud vastu lõpliku seisukohta Euroopa inimõiguste kohtu otsuse suhtes, mis puudutab hüvitise maksmist neljale isikule, kes peeti kinni Tallinnas 2007. aasta aprillis nõukogude sõdurite mälestusmärgi ümberpaigutamise vastase protestiaktsiooni käigus.

"Kui kohus leiab, et riik peab neljale osalejale hüvitust maksma, siis muidugi. See tähendab, et riik on süüdlane. Kuid Euroopa kohus ei ole väitnud, et politsei tegevus oli tervikuna ebaseaduslik," ütles Ansip.

Tema sõnul ei järginud õiguskaitseorganid alati piinliku täpsusega kõiki seadusi, millele juhtis tähelepanu ka Euroopa inimõiguste kohus. "Ma olen nõus sellega, et mõningate episoodide puhul ei olnud dokumenteerimine tasemel, ja võib ette kujutada ka seda, et mõnedes episoodides ei järgitud piinliku täpsusega kõiki seadusi. Ja kui tehti vigu, siis tingimata tuleb seda ka tunnistada," ütles Ansip.

"Kui me mingites konkreetsetes episoodides eksisime, siis tuleb ka oma viga tunnistada," ütles peaminister, rõhutades, et see on tema arvamus ja ei puuduta märtsi lõpus langetatud Euroopa inimõiguste kohtu konkreetset otsust. "Konkreetsel juhul me teeme põhjaliku analüüsi ning selle analüüsi põhjal teeme otsuse. Kuid mingil juhul ei tule Euroopa inimõiguste kohtu otsust pidada üldiseks hinnanguks meie politsei tööle. Ei," ütles peaminister.

Euroopa inimõiguste kohus mõistis neljale kaebajale hüvitise protseduuriliste rikkumiste eest, samas pidas kohus teisi kaebusi vastuvõetamatuteks.

Kaebustega pöördus kohtusse seitse inimest, kellest kolm on Eesti kodanikud, kaks Venemaa kodanikud ja kaks ilma kindla kodakondsuseta isikut. Kõik inimõiguste kohusse kaebuse esitanud pidas politsei kinni  2007. aasta 27. või 28. aprillil.

Kohus leidis, et kaebaja Petrovi suhtes oli kasutatud ülemäärast jõudu ning mõistis Petrovile mittevaralise kahjuna 14 000 eurot. Kaebajate Korobovi, Mihhaidarovi ja Zatvornitski suhtes leidis kohus, et artikli 3 rikkumist ei ole. Samas otsustas kohus, et nende nelja kaebaja kaebusi väärkohtlemise kohta ei olnud kohaselt uuritud ning mõistis protseduurilise rikkumise eest Korobovile, Mihhaidarovile ja Zatvornitskile igaühele 11 000 eurot.

Kõigi nelja kaebaja kohtukuludeks mõistis kohus ühiselt 3000 eurot.

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et Eestil on aega kolm kuud kaaluda, kas taotleda asja edastamist Euroopa inimõiguste kohtu 17-liikmelisele suurkojale.

2010. aasta septembris tegi Euroopa inimõiguste kohus samas asjas osaotsuse, milles tunnistas suure hulga kaebusi vastuvõetamatuks.

Raha võimu poliitiliste otsuste üle tuleb kärpida, leidis teisipäeval Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Sven Mikser riigikogus rahvakogu ettepanekute üleandmisel.

Tähtsam, kui poliitika tegemist ja poliitiliste otsuste langetamist reguleerivate seaduste muutmine, on selle mõistmine, mis olid need ühiskondliku rahulolematuse põhjused, mis Jääkeldri protsessi ja rahvakogu kokkukutsumiseni viisid, sõnas Mikser. Need põhjused olid olid tema hinnangul poliitilise kultuuri allakäik, mis toimus tegelikult mitte tänu mingitele seadusemuudatustele, vaid juba varem kehtinud sesadusraamistiku sees.

Samas kinnitas Mikser, et riigikogu peab andma hinnangu ja väga tõsiselt läbi vaatama kõik rahvakogust tulnud algatused.

"Paar olulisemat võtmesõna sellest rahvakogu ettepanekute paketist on kindlasti raha võimu kärpimine poliitiliste otsuste üle, seda nii erakondade rahastamise ausamaks, läbipaistvamaks ja võrdsemaks muutmisena kui ka tegelikult valimiskampaaniate mahu vähendamisena, sest nagu palju on öeldud, muu hulgas ka siit puldist, on kahetsusväärselt suur korrelatsioon valimiskampaaniateks kulutatava raha ja valimistel saavutatava tulemuse vahel," rääkis Mikser.

Mikseri sõnul võib täie kindlusega öelda, et loomulik sisenemiskünnis poliitikasse ja parlamenti on aastatega tublisti tõusnud.

"Olemasolevatel suurtel erakondadel on arvestatav pagas ja struktuur, millega konkureerimine on isegi administratiivseid künniseid alandades väga keeruline. Piltlikult öeldes võib öelda, et kui me alandame või langetame kvalifikatsiooninormi, millega sprinter pääseb olümpiale 100 meetrit jooksma, siis ei tee see talle ilmtingimata lihtsamaks poodiumile pääsemist," nentis Mikser.

Riigikogu peab tema sõnul väga tõsiselt analüüsima neid ettepanekuid, mis ühelt poolt räägivad raha võimu vähendamisest poliitika ja poliitiliste otsuste üle, ja teiselt poolt seda poliitilise mänguvälja võrdsustamist olemasolevatele ja uutele tulevatele või taastulevatele poliitilistele jõududele. "Ma arvan, et see on Eesti demokraatia vaba pluralistlikku mõttevahetuse huvides," ütles ta.

Kindlasti väärib Mikseri hinnangul seadusandluse tasemel ülevaatamist ka see osa, mis puudutab avalikkuse, huvigruppide, ühiskonna, vabakonna kaasamist poliitiliste otsuste kujundamisse ja langetamisse valimistevahelisel ajal. "Aga minu isikliku sügava veendumuse kohaselt on see eelkõige siiski poliitilise kultuuri ja meie kõigi sisemise kultuuri küsimus," nentis Mikser.

President Toomas Hendrik Ilves andis teisipäeval riigikogule üle rahvakogu ühisloomeprotsessis kokku kogutud ettepanekud poliitilise konkurentsi elavdamiseks, valija häälele suurema kaalu andmiseks, valimistevahelisel ajal poliitikategemises osalemiseks, sundparteistamise tõkestamiseks ja erakondade rahastamise ausamaks muutmiseks.