Keskerakond likvideeris oma aastaid püsinud maksuvõla maksu- ja tolliameti (MTA) ees ning aprilli alguse seisuga parteil maksuvõlga ei ole, ainsana Eesti parteidest on MTA-le võlgu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).

Keskerakond oli selle aasta alguses maksu- ja tolliametile võlgu 9605 eurot ning märtsi alguses 9086 eurot. Erakonna maksuvõlg püsis maksu- ja tolliameti ees aastaid. Näiteks 2012. aasta alguses oli Keskerakonna maksuvõlg 20 112 eurot ning 2011. aasta mais 20 702 eurot.

EKRE maksuvõlg on selle nädalavahetuse seisuga maksu- ja tolliameti ees 1590 eurot ja 68 senti ning kogu võla moodustab sotsiaalmaksu võlg. Pühapäeva seisuga on EKRE maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 75 eurot ja seitse senti. EKRE maksuvõlg on tasumisgraafikus, mille lõpptähtaeg on 10. juuni.

Reformierakonnal, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal, Isamaa ja Res Publica Liidul, Ühendatud Vasakparteil, Iseseisvusparteil ja Vabadusparteil – Põllumeeste Kogul maksuvõlgu ei ole.

Maksuvõlad puuduvad ka Kristlikel Demokraatidel, kuid erakond on pankrotis.

Põlva vallavolikogu ähvardab tegutsemisvõimetuks tunnistamine, kuna volikogu ei suutnud mullu valida seadusega ettenähtud tähtajaks uut vallavalitsuse koosseisu.

Põlva valla valimiskomisjon tunnistas 28. märtsil Põlva vallavolikogu tegutsemisvõimetuks, selgub Põlva valla valimiskomisjoni otsusest. 15-liikmelise vallavolikogu üheksa liiget kaebasid otsuse edasi Põlva maakonna valimiskomisjoni, mis jättis selle nädala neljapäeval valla valimiskomisjoni otsuse jõusse.

Politseinik kasutas pühapäeva öösel Tallinnas politsei peatumismärguannet eiranud ja seejärel vastu posti sõitnud sõidukist välja jooksnud meeste kinni pidamisel tulirelva, üks politsei eest põgenenud noormees sai kinnipidamise käigus kuulihaava kätte.

Politseinikud kontrollisid kella 3.35 ajal Lasnamäel Arbu tänaval aadressi, mille kohta oli tulnud info sõidukist narkootikumide müügi kohta. Maja juures seisis Opel Omega, mis oli just sõitu alustanud ning politsei andis juhile peatumismärguande, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNS-ile.

Juht eiras peatumismärguannet ja hakkas suurel kiirusel Laagna teed mööda kesklinna poole sõitma. Politsei järgnes autole. Gonsiori tänavale pöörates sõitis juht vastu posti ning autost põgenes viis-kuus meest, kes jooksid Vesivärava tänavale kaupluse taha.

Esialgse info kohasel oli politseinik tulirelva kabuurist välja võtnud tagaajamise käigus. Üks ärajooksjatest, 1994. aastal sündinud Aleksei lõi kinnipidamisel politseinikku ning sai tekkinud rüseluse käigus kuulihaava käelabasse. Kiirabi viis mehe esmaabi andmiseks haiglasse ning ta viibib praegu politseijaoskonnas.

Põhja prefektuuri operatiivjuht Valdo Põder ütles, et tulirelva kasutamine politseitöös on erandlik ning juhtumile järgneb ka turvataktika analüüs. "Politsei praktika näitab, et enamasti eiratakse peatumismärguannet kas varasema või hetkel toime pandava süüteo tõttu. Samas teeb politsei eest ära sõitmine asja enamasti ainult hullemaks, kuna selle käigus pannakse toime veel täiendavaid rikkumisi ning ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu," nentis Põder.

Politsei pidas sündmuskohal kinni viis noormeest vanuses 17-20 eluaastat, kes olid tarvitanud alkoholi. Seisma jäänud sõiduki kontrollimisel leiti üks noormees ka sõiduki pakiruumist. Politsei viis kinnipeetud viidi Ida politseijaoskonda. Sündmuse täpsemad asjaolud, meeste taust ning see, kes neist sõidukit juhtis, on selgitamisel.

Harju maakohus ei vabastanud möödunud nädalal ennetähtaegselt vanglast meest, kes sooritas möödunud kümnendi esimesel poolel julma veretöö ning on selle eest juba ligi üheksa aastat trellide taga veetnud.

Kuigi 61-aastane Kalle Tüür on end vanglas korralikult üleval pidanud, töötab avavanglas, läbis sotsiaalprogrammi ning tal oleks vabanedes olemas elukoht õe juures, leidis kohus, et mees peab vangistuses karistust edasi kandma. Muuhulgas nõustus kohus prokuröri arvamusega, et neli korda raskete isikuvastaste kuritegude eest karistatud mehe tingimisi vabadusse lubamine oleks ennatlik.

Tüüri vangistusaeg mõrva eest algas 2004. aasta 27. oktoobril ning lõpeb 2016. aasta 30. jaanuaril. Tartu maakohus karistas Tüüri 2004. aasta oktoobris mõrva eest 12-aastase vangistusega.

Süüdistuse järgi vihastas Tüür 2004. aasta 29. jaanuaril Tartus 68-aastase mehe peale, kuna viimane oli Tüüri keelust hoolimata ahju kütnud. Tüür lõi kannatanule puidust kirvevarrega vastu keha ja pead, tekitades ohvrile vigastusi, mille tagajärjel viimane mitu päeva hiljem suri. Süüdistuse järgi toimus peksmine pika aja vältel ning põhjustas kannatanule suuri füüsilisi ja moraalseid kannatusi. Seetõttu esitas prokuratuur Tüürile süüdistuse mõrvas eriti julmal ja piinaval viisil, mille eest näeb karistusseadustik ette kuni eluaegse vangistuse.

Tüür kandis kohtupidamise ajaks 2003. aasta veebruarist kolmeaastast vangistust Tartu vanglas, kuna Tartu maakohus mõistis ta 2003. aasta 12. märtsil süüdi sugulise kire rahuldamises ebaloomulikul viisil. Süüdistuse järgi pani Tüür kuriteo toime 2002. aasta juulis vägivalla abil, kasutades ära kannatanu abitut seisundit.