Reformierakond ei ole osanud leida venelastega ühist keelt ja seetõttu on erakonnal selle elanikegrupi seas madal toetus, ütles Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland vene keeles antud intervjuus BNS-i vene toimetusele.

"Üht kindlat põhjust ei ole. Mulle tundub, et Reformierakond, mis on alates 1995. aastast peaaegu kogu aeg võimul, ei ole suutnud lihtsalt leida ühist keelt, et luua kontakti venekeelsete elanikega," ütles ta, vastates küsimusele, miks Reformierakond on nii ebapopulaarne venekeelsete elanike seas.

"Kui vaadata tagasi, siis mulle tundub mõnikord, et kõige kergem lahendus Reformierakonna jaoks oleks lihtsalt jätta venekeelsed elanikud Keskerakonnale. Meil oli vähe lootust, et venelased hakkavad Reformierakonna poolt hääletama, ehkki kõik otsused, mis meie osalusel on valitsuskoalitsioonis vastu võetud, puudutavad kõiki Eesti elanikke. Keskerakonna liikmed aga ei ole peaaegu kunagi valitsusse kuulunud. Nad lihtsalt lubavad ja räägivad palju, kuid midagi konkreetset venekeelse elanikkonna õiguste kaitseks ei ole nad teinud. Need on pelgalt sõnad. Reformierakond on aga kõik teinud Eesti arengu heaks - alates maksupoliitikast kuni vanemapalgani," ütles ta.

Ojulandi sõnul ei alanud kommunikatsiooniprobleemid pronkssõduri ümberpaigutamise ajal, vaid palju varem. "Me arutasime erakonnas väga palju, kuidas leida ühine keel venekeelsete elanikega, kuid mulle tundub, et seni me ei ole leidnud sellele vastust. Reformierakonnas on erinevast rahvusest inimesi, seal hulgas venelasi ja ukrainlasi, kuid ka nemad ei suutnud pakkuda selle probleemi jaoks efektiivseid lahendusmeetmeid. Kuid ma olen veendunud, et selle suunaga peab tingimata tegelema," lausus ta.

"Isiklikult minu jaoks on viimastel aastatel Eesti sisepoliitikas olnud peamisteks prioriteetideks suhtlemine venekeelse elanikkonnaga. 2011. aastal kandideerisid juba Euroopa Parlamendi saadikuna riigikogu valimistel Reformierakonna nimekirjas Ida-Virumaal, et teotada oma erakonda. Siis ma lubasin, et hakkan tegelema selle piirkonna küsimustega. Ja praegu ma käin väga sageli seal, suhtlen rahvusvähemuste organisatsioonidega, kuulan nende probleeme, mida me hiljem arutame erakonnas," rõhutas ta.

Ojulandi kinnitusel ei ole ta kunagi erakonnas kuulnud, et Reformierakonda ei huvita venekeelse elanikkonna probleemid.

"Lihtsalt ma ei tea seni, millel see müüt põhineb ja kuidas seda hajutada, et olukord muutuks ja Eesti elanikud sõltumata rahvusest hakkaksid toetama Reformierakonda oma maailmavaate tasemel," sõnas Ojuland.

Intervjuu toimus 5. aprillil vene keeles.

Venemaa suhtumine Balti riikidesse ei ole viimase seitsme aasta jooksul muutunud ja seda ei saa endiselt usaldada, leiab reedel Peterburis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ühiskonverentsil käinud riigikogu liige Andres Herkel.

"Ründavad avaldused Eesti, Läti ja teiste naabrite suunal pole kuhugi kadunud, neid tehti ka Peterburis hulganisti," kinnitas Herkel.

Moskvas visiidl viibinud riigikogu väliskomisjoni sõnumitest jääb tema sõnul justkui mulje, et on olemas üks teine Venemaa – väga sõbralik, konstruktiivne, igati nunnu. "Ei, ma ei arva, et kahepoolsetes suhetes peab tüli kiskuma, ent samas ei saa ka ilmselgeid fakte maha vaikida. Kui asevälisminister Titov ei tee lõunasöögil eestlastele etteheiteid, siis ei tähenda see seda, et neid ei tee samal ajal mõni teine poliitik kusagil mujal," nentis Herkel

Hiljutisi pressiteateid lugedes jääb tema hinnangul mulje, et Eesti jaoks ikkagi üsna nõrga sõnastusega piirileppe sündi on hakatud kompenseerima ülepingutatult positiivse kuvandi loomisega Venemaast. "Ei teagi, kust see lähtub – kas [riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko] Mihkelsoni entusiasmist või ajakirjanduse soovmõtlemisest," sõnas Herkel.

Kui piirileppe tekst teeb Tartu rahule ja järjepidevusele nii vaevuaimatava viite, et seda pole sealt tegelikult võimalik välja lugeda, siis tuleb meil Herkeli kinnitusel sügavalt järgi mõelda. "Peame küsima, kas see ikka on meie jaoks otstarbekas? Ammugi ei maksa minna eufooriasse naabri „ootamatust konstruktiivsusest“ ning unistada suurest läbimurdest," leidis Herkel.

Venemaa on jäänud Herkeli sõnul Eesti suhtes samasuguseks Venemaaks, nagu ta oli seitse aastat tagasi. "Sisuliselt on Venemaa muutunud järjest ohtlikumaks ja oma kodanike suhtes repressiivseks riigiks," hindas Herkel.

2011. aastal Reedopalu metsast leitud sõjahauda maetud metsavendade surnukehi rüvetati, selgub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) tehtud põhjaliku ekspertiisi tulemustest.

EKEI-s tehtud põhjalik ekspertiis tuvastas, et ühishauda maetud seitse meest, sealhulgas üks alaealine nooruk, ja kolm naist olid surnud vägivaldsesse surma vähemalt 40 aastat tagasi, kirjutab kaitsepolitseiamet reedel avalikustatud aastaraamatus.

Eesti peaminister Andrus Ansip nimetas reedel lõppenud visiiti Ukrainasse ärihuvide jaoks oluliseks ja toonitas Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhete arengu tähtsust.

Ansip ütles reedel BNS-ile, et Eesti ettevõtjad kohtusid Ukraina riigitulude ministri, peaministri ja presidendiga, mis on väga vajalik.

„ Eesti ettevõtja Hillar Tederi kontrollitava Arricano kontserni investeeringud Ukrainas on praegu suurusjärgus 400 miljonit dollarit ja kavandamisel on veel investeeringud kolme aasta jooksul mahus 100 miljonit dollarit aastas,“ märkis Ansip. „Eesti ettevõtjaid silmas pidades on väga olulised Euroopa Liidu ja Ukraina vahelised suhted ning ukrainlaste toetus EL-ile on kasvanud 50 protsendile võrreldes 10 protsendiga mõni aeg tagasi,“ lisas peaminister.

Ansip ütles, et Ukraina on harmoniseerinud oma seadusandlust EL-i normidega ja suurendanud ärikeskkonna läbipaistvust ning tõhustanud maksukogumist.

“ Loodan, et Vilniuses on idapartnerluse tippkohtumisel võimalik allkirjastada Ukraina assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleping EL-iga. Meie ettevõtjate tegevusväli avarduks sellega veel. 500-miljonilisele Euroopa turule tuleks kümnendik juurde,” sõnas Ansip.

Kohtumistel Ukrainas räägiti Ansipi sõnul ka energia efektiivsema kasutamise projektidest, milles on kasutatud Eesti oskusteavet. “Oleme ühiselt ellu viinud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastatavaid energiasäästuprojekte, milles on kasutatud ka Eestist saadud teavet,” ütles Ansip. Eesti ja Ukraina elamufondi probleemid on Ansipi sõnul sarnased, kuna NSVLiidu aegsed hooned ei ole tänapäevaste euroopalike standardite järgi energiasäästlikud.

Ühishuvisid on Eestil ja Ukrainal ka transiidi valdkonnas, märkis Ansip. Ta viitas Venemaa rajatud uutele Ust-Luga ja Primorski sadamatele ning Peterburi sadama võimsuse märkimisväärsele suurenemisele ja ütles, et Eesti sadamatesse oleks teretulnud Ukraina kaubad, mis võiksid jõuda siitkaudu Euroopa turgudele, samuti võiks transiiti arendada rohkem vastupidisel suunal.

Ansip viitas ka sellele, et Virumaal tegutsev põlevkiviettevõte Viru Keemia Grupp (VKG) sai Ukrainas loa põlevkiviuuringute pikendamiseks. “Kui tehakse suuri investeeringuid, siis on investeerimiskeskkonna stabiilsus ülimalt oluline,” ütles Ansip .“Investeerimiskeskkonna etteaimatavus on hästi oluline. See ei tähenda üksnes jooksvat aastat ega järgmist aastat, vaid peab olema võimalik kujutada ette, mis juhtub kümne või kahekümne aasta pärast.”

Peaminister Ansipit saatvasse delegatsiooni kuulusid Ukrainas tegutsevad Eesti ettevõtjad Hillar Teder, Fjodor Berman, Armin Karu ja Priit Rohumaa.

Eesti investeerib Ukrainasse neli korda rohkem kui Ukraina Eestisse.

Ansip on veendunud, et assotsiatsioonileping Ukraina ja EL-i vahel õnnestub allkirjastada novembris Vilniuses toimuval idapartnerluse tippkohtumisel. Euroopa ootab Kiievist positiivseid uudiseid seoses valikulise õigusemõistmise probleemiga ja eelkõige seoses endise peaministri Julia Tõmošenko ja endise siseministri Juri Lutsenko süüdimõistmisega.

Ukraina president Viktor Janukovitš andis Lutsenkole 7. aprillil armu pärast seda, kui oli saanud taotluse Ukraina inimõiguste volinikult.